Tänavu on palju kriitikat pälvinud 2004. aasta lisaeelarve, mis lubab eraldada 600 miljonit Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu koolide kordategemiseks. Kriitika kui selline taandub ikkagi sellele, et ega ometi keegi sellest ?ühisest? rahast rikkamaks ei saaks.
Kvaliteetne haridus ei tähenda enam ammu ainult häid õppematerjale ega ennastsalgavat tööd tegevaid häid õpetajaid, ka koolikeskkond peab andma headesse õppimistulemustesse oma olulise osa. Senimaani on esimeste asjadega tegelenud haridusministeerium ja kinnisvara on jäänud omavalitsuste hooleks.
See tähendab, et vastavalt omavalitsejate suvale on kas koole ehitatud või remonditud. Kui vahetub võim, siis muutuvad ka mõtted koolihoonete vajalikkusest või mittevajalikkusest. Seetõttu valitseb kohalikul tasemel ebakindlus tuleviku suhtes, seda proovibki muuta Riigi Kinnisvara Aktsiaselts.
Omanikul on mitmeid võimalusi
Põhierinevuseks praeguse segase süsteemiga on see, et kui siiani on raha investeeringuteks antud otse riigieelarvest, siis edaspidi hakkab omavalitsus üheskoos RKASiga leidma ühiseid lahendusi erinevate projektide teostamiseks.
Alati jääb võimalus teha kapitaalremonti ka omavahenditest, kuid kas selleks jätkub piisavalt raha, julgen kahelda. Mis peamine, omavalitsusjuht või koolidirektor ei pea käima enam Tallinnas tuttava riigikogulase juures ?vaibal?, et aita hädast välja – riigikogulane vastab tavaliselt, et vaatame mis saab, võib olla aastal 2007…
Kooli omanikul on mitmeid võimalusi saada oma koolimaja korda. Esimeseks on võimalus müüa kinnisvara RKAS-ile ja hakata seda edaspidi rentima.
Aktsiaselts teeb maja oma rahade eest korda ja müügihinnast hakatakse pikaajaliselt renti tasaarveldama. Teiseks võimaluseks on anda maja hoonestusõigus pikaajalisele rendile samale aktsiaseltsile, kes hakkab seal majandama.
Sundust selle süsteemiga liitumiseks pole
Kas liituda selle süsteemiga, on juba omaniku otsustada. Rõhutades, et sundust ei ole.
Kui ollakse juba süsteemiga liitunud, leitakse üheskoos parim ja optimaalseim lahendus probleemide lahendamiseks. Oluline on seejuures, et kuna korraga ehitatakse-remonditakse-renoveeritakse hulk kinnisvara, siis maksumus on tunduvalt väiksem, kui igaüks nokitseks omapäi.
Sellise süsteemi suurimaks plussiks on kõikide riskide lahendamine arendaja ehk RKASi poolt, enam ei pea pead valutama omavalitsus ise.
Kallid lugejad, kordan veelkord, et selle aktsiaseltsi eesmärgiks ei ole muuta kogu Eesti haridussüsteemi kinnisvaraäriks, vaid pakkuda tulevastele toredatele inimestele võimalust saada haridust sellises keskkonnas, mis annab neile piisavalt palju arendada oma võimeid ja võimalusi saada täisväärtuslikuks kodanikuks. Alati on võimalus jagada see 600 miljonit lihtsalt riigi peale laiali. See tähendaks järjekordselt ?poliitiliste katuserahade? kasutuselevõttu. See on aga lubamatu.
Ootan põnevusega, kuidas koolimajad maal hakkavad saama samasugust ilmet nagu suuremates linnades. Korras kool tähendab aga seda, et omavalitsus mõtleb jätkusuutlikult ja rahva heaolu silmas pidades. See tähendab ka, et sinna piirkonda tuleb elama rohkem noori peresid, kes teavad, et nad võivad vähemalt laste hariduse seisukohalt rahulikud olla.
Tarmo Leinatamm,
Riigikogu liige Jõgeva- ja Tartumaalt
