|
|
Möödunud laupäeval Jõgeva kultuurikeskuses peeetud üle-eestilisel uute naistetantsude konkursil osutus edukaimaks tantsuloojaks rahvatantsuansambli Kullaketrajad juhendaja Virve Kurbel, kes pälvis esimese auhinna ja ühe kolmest eripreemiast. |
Konkursipäev kultuurikeskuses kujunes tõeliseks tantsumaratoniks: ettekandele tuli 32 võistlustantsu (18 naisrühmadele, seitse memmede rühmadele ja seitse neidude rühmadele mõeldut) ning lisaks sellele veel 12 “pärlit“ naisrühmade tantsuvaramust. Tantse esitasid Eestimaa eri nurkadest kokku sõitnud tantsurühmad ühtekokku kolmesaja tantsijaga.
Võistlustantse hindas seitsmeliikmeline zhürii, millesse kuulusid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela, Eesti Tantsuagentuuri Tantsukeskuse juhataja Kristjan Kurm, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tantsuspetsialist Kadri Tiis, mitme tantsupeo naisrühmade üldjuht Helle-Mare Kõmmus, Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambli Tarbatu kunstiline juht Jaanus Randma, Jõgevamaa tantsujuhtide esindaja Mati Kivi ning Jõgeva linna esindaja, linnavalitsuse finantsjuht Kaja Pärn. Väga pikki vaidlusi nad Kalev Järvela sõnul ei pidanud, vaid võtsid appi puhta matemaatika: seitsme hindaja poolt igale tantsule antud punktid summeeriti ning punktisumma alusel kujuneski paremusjärjestus.
Konkursi parimaks tantsuks tunnistati “Meil aiaäärne tänavas“, mille esitas rahvatantsuansambli Kullaketrajad põhikoosseis. Kui autorinime sisaldav ümbrik avati, selgus, et tantsu loojaks on Virve Kurbel. Teise koha vääriliseks osutus Kätrin Järvise “Tulõq aga tulõq“, mille esitasid rahvatantsuansambli Sõprus segarühma naised.
Et kaks paremat tantsu teistest üsna palju “ette rebisid“, otsustas zhürii kolmandat auhinda mitte välja anda, vaid tunnustada natuke suuremat arvu tantse eripreemiaga. Need pälvisid Tiina Kaevu “Regitants“ (esitas Tibi Tiina Tantsutrupp Kärdlast), Virve Kurbeli naistetants “Vengerka“ (esitas Kullaketrajate I koosseis) ja Tiiu Pärnitsa “Naiste reilender“ (esitas Uulu naisrühm Ülejala). Enamik auhinnatud tantse kuulusid naisrühmade tantsude kategooriasse, ainult “Regitants“ on mõeldud neidude rühmadele. Esikohaga kaasnes 5000, teise kohaga 4000 ja eripreemiaga 2000 kroonine preemia. Paraku saavad tantsuautorid raha kätte alles siis, kui on esitanud korraliku tantsukirjelduse ja saatemuusika noodid.
Sõnum ja käsitööoskus
“Nii suur edu oli mulle päris suur üllatus,“ ütles esikoha ja eripreemia saanud Virve Kurbel, rahvatantsuansambli Kullaketrajad juhendaja. “Kumbki auhinnatud tants pole tegelikult loodud spetsiaalselt konkursiks, vaid hoopis Kullaketrajate kahe aasta taguseks 55. sünnipäeva kontserdiks. Et konkursi toimumisaeg selgus alles märtsi algul, siis polnudki tegelikult aega päris uusi tantse tegema hakata, isegi olemasolevate viimistlemiseks jäi aega napiks, sest oli ju vaja osaleda ka naisrühmade võistutantsimisel Võrus ning valmistuda suviseks võimlemispeoks.“
Virve Kurbeli sõnul algab tantsu loomine tavaliselt muusika valikust ning kindlasti tuleb arvesse võtta ka esitajate võimeid.
“Ma ise tean, mida ma oma rühmale õpetanud olen ning vastavalt sellele tantsu teengi,“ ütles Virve Kurbel.
Kalev Järvela hinnangul kujunes konkursikava kirevamaks kui ta arvata oskas: tantse oli seal igale maitsele ja igal tasemel. Oli traditsioonilisemat ja kaasaegsemat koreograafiat, viimast eriti neidude tantsudes.
“Sõelale jäid enamasti need tantsud, mille autoril oli olemas nii sisukas idee ja sõnum kui ka nende tantsukeelde valamiseks vajalikud käsitööoskused,“ ütles Kalev Järvela. “Ei usu küll, et paremad tantsud väga laialt levima hakkavad, sest need nõuavad üldjuhul hästi koolitatud ja plastilist tantsijat, ent üht-teist saavad siit oma repertuaari juurde kindlasti paljud rühmad.“
Terava silmaga
Peale zhüriiliikmete jälgis konkursitantse teritatud tähelepanuga veel üks mees: tuleval aastal Jõgeval peetava I naiste tantsupeo pealavastaja Ülo Luht.
“Paar väga head neidude tantsu jäid mulle silma, samuti paar memmedele väga kohast tantsu ja mitu naistetantsu. Tõsi, kõik need vajavad veel natuke kohendamist,“ ütles Ülo Luht ja avaldas lootust, et kõik autorid on nõus oma tantsu peokavva pääsemise nimel pealavastajaga koostööd tegema.
Ülo Luhti valikud zhürii omadega päriselt ei kattunud ega pidanudki kattuma: zhürii hindas tantse koreograafilisest aspektist, pealavastaja aga nende sobivuse seisukohalt peo kontseptsiooniga. Tõsi, ka peo kontseptsioon on alles kujunemas, ent üks on kindel: selle üheks aluseks saab olema number kolm. Kolm võib tähendada nii legendist tuttavat kolme samanimelist naist, kes Laiuse siniallikat puhastamas käisid, kolmjalga, millele muistsed naised keedupaja riputasid, kui ka usku, lootust ja armastust, mis naistele alati jõudu andnud.
Naiste tantsupeo kava ja peotoimkond peab Jõgeva kultuurikeskuse juhataja ja folklooriseltsi Jõgevahe Pere eestvedaja Airi Rütteri sõnul üldjoontes paika saama 15. maiks. Eriti kiire on peokava teadasaamisega Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusel: neil on ju vaja hakata planeerima suviseid tantsujuhtide koolitusi ja neil tuleks muu hulgas tegelda ka naiste tantsupeo repertuaari õppimisega.
“Teatud “auke“ on peokavas kindlasti ka pärast 15. maid ning pole võimatu, et nende täitmiseks tuleb mõned tantsud spetsiaalselt tellida,“ ütles Airi Rütter.
Naistetantsude konkursi korraldamisel tegid suurima töö ära Jõgevahe Pere naisrühmad, Laiuse naisrühm Meie Mari, Põltsamaa naisrühm Uhka ja Jõgeva segarühm Kaaratsim, samuti Jõgeva kultuurikeskuse töötajad. Auhinnafondi toetas Eesti Kultuurkapital. Konkursi lõpetamisel oli kultuurikeskuse saalis tunda juba tulevase naiste tantsupeo hõngu.
“Kullaketrajad tulevad naiste tantsupeole igal juhul! Siin, Jõgeval on kohe selline rahvatantsu soosiv atmosfäär. Tallinnas on sellel tegevusel muude konkureerivate alade taustal tunduvalt raskem välja paista,“ ütles konkursi edukaim tantsulooja Virve Kurbel.
iii
RIINA MÄGI
