Tallinnas toimunud lõppvoorus tuli teiseks Juuru Gümnaasiumi võistkond ja kolmanda koha said Tartu Tamme Gümnaasiumi mälumängurid. Jõgeva maakonnast oli koolinoorte mälumängu meistrivõistlustel esindatud ainsa koolina Jõgeva Gümnaasium, kust osales kaks võistkonda. Kuigi Jõgeva Gümnaasiumi teisel võistkonnal finaalis eriti hästi ei läinud, oli kaheksakümne mälumänguvõistkonna konkurentsis lõppvõistlusele kahekümne hulka jõudmine saavutus omaette. Mainimist väärib ka fakt, et Jõgeva Gümnaasium oli gümnaasiumiealiste arvestuses ainuke kool, mis pääses finaali kahe võistkonnaga.
Kui esindusmeeskond lunastas pääsme lõppvõistlusele teise kohaga üle-eestilises mälumängus Reval Cup, siis teine võistkond pidi osalema eelvoorudes.
Mälumängu lõppvoorus oli noortel vaja vastata 40 küsimusele, mis omakorda oli jagatud kaheksaks teemaks. Küsimusi oli spordist, ajaloost, geograafiast, bioloogiast, kultuurist, variast, st mitmest eluvaldkonnast, kunstist, esticast ja poliitikast, majandusest, loodusest, teadusest ja tehnikast. Iga teemaploki juures said võistkonnad seitse minutit mõtlemisaega. Iga täiesti õige küsimus oli väärt kahte punkti, kui see oli osaliselt õige, siis sai võistkond ühe plusspunkti.
Jõgeva Gümnaasiumi esindusvõistkond kogus võimalikus 80 punktist 66, olles järgmisest meeskonnast kuue punktiga parem. Ajalooõpetaja ja mälumängurite juhendaja Tiit Naaritsa sõnul on mälumängus kuus punkti juba oluline edumaa. Olgu mainitud, et finaalis viimaseks jäänud võistkond kogus umbes kolmkümmend punkti, mis tähendab seda, et teati vastust siiski ligi pooltele küsimustele. “Sõel on üsna tihe,” ütles Naarits.
“Mälumänguks ei saagi valmistuda, peab olema lihtsalt suur silmaring,” selgitasid meistrivõistlustel käinud noored. Jens Raevald, kui kõige staa?ikam mälumängur, kes osaleb juba ka täiskasvanute võistlustel, sai vabad käed võistkonna kokkupanemisel. Jens rääkis, et võistkonna kokkupanemisel ei ole kõige olulisem, et kõik teaksid kõigest väga palju, vaid oluline on, et võistkonda kuuluks võimalikult erinevate huvialade ja teadmistega inimesi. Tähtis on see, et võistkonna liige tunneb põhjalikult ühte-kahte teemavaldkonda.
Jens on koolimälumängudes osalenud juba alates viiendast klassist, õpetaja Naaritsa sõnul juhtus sedagi, et ta osales üksi gümnaasiumiealiste võistkondade vastu ning kohad, mis ta saavutas, ei olnud sugugi halvad. Praegu lööb noormees kaasa võistlussarjas EestiMaaKilb, mis on mälumängusari omavalitsustele. Juhendaja sõnul on noormees taiplik ja teab tihti just selliseid asju, mida täiskasvanud kogenud mälumängurid ära arvata ei suuda.
Martin Makarevit?i sõnul on võistkonnaliikmete varasemad kogemused mälumänguga üsna erinevad: kui Jens osaleb mälumängudes ja Mikk lahendab ristsõnu, siis tema ise sattus võistkonda üsna juhuslikult, tänu tehnikatundmisele.
Noored mälumängurid on üsna kindlad, et osalevad meistrivõistlustel ka järgmisel aastal. Tiit Naarits ütles, et praegu 11. klassis õppivad noored mälumängijad on järgmisel aastal tiitlikaitsjad. Ka eelmisel aastal, kui koolinoorte meistrivõistlused mälumängus toimusid esmakordselt, osales lõppvoorus kaks Jõgeva Gümnaasiumi võistkonda. Tookord jäi parimaks saavutuseks viies koht.
Eesti tasemel võistlevad noored osalevad ka koolisisestel mälumänguvõistlustel, mis toimuvad tavaliselt iga kahe nädala tagant. Noormeeste sõnul ei aita need küll niivõrd konkreetseks mälumänguks valmistuda, kuid annavad juurde enesekindlust ja aitavad õige strateegia väljatöötamisel.
Mikk Saare sõnul on koolimälumängudes küsimused tavaliselt lihtsamad, kuid ei too alati võitu: kui suurtes mälumängudes on olulised põhjalikud üldteadmised, siis koolimängudes pigem päevakajaliste sündmuste teadmine ning ajakirjanduses ilmuvaga kursis olemine.
“Aga ka koolivõistlusele ei saa päris pulli tegema ja mütsiga lööma minna,” teadis Jens.
Tiit Naaritsa sõnul andis ta direktorile lubaduse, et meistrivõistluselt tullakse tagasi esikohaga. Seda suudetigi täita. Poiste endi sõnul jäi mälumänguvõistlustest meelde eelkõige sõit ise ja eufooriline meeleolu, mis tagasiteel valitses.
Mälumängurite hinnangul on õpetajast ja tema näpunäidetest kindlasti kasu. “Võistlusel me õpetajaga ei suhelnud, isegi paberid tõi ta meile ringiga, et ei tekiks kahtlust, et ta meid aidata võiks,? rääkis Martin.
Tiit Naarits ütles, et selleks, et koolis kujuneksid välja mingi ala harrastamise traditsioonid, on vaja järjepidevalt tööd teha. Naarits on Jõgeva noortele mälumänguvõistlusi korraldanud juba viimased kuus aastat, mil ta Jõgeva Gümnaasiumis on töötanud.
Mälumängu saab juba aprillis mängida ka Jõgeva Gümnaasiumis, kui seal toimuvad selle ala meistrivõistlused paaridele. Eelmisel aastal osales sellel 42 võistluspaari, neist pisut alla kümne Jõgevamaalt. Tiit Naaritsa sõnul oodatakse Jõgevamaa inimesi meelsasti mälumängust osa võtma.
Tulemused:
1. Jõgeva Gümnaasiumi I võistkond
2. Juuru Gümnaasium
3. Tartu Tamme Gümnaasium
4. Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium
5. Rakvere Gümnaasium
6.Õismäe Humanitaargümnaasiumi 9. klass
Jõgeva Gümnaasiumi II võistkond jäi kahekümnendaks.
EVA KLAAS
