Põltsamaa ühisgümnaasiumis peeti hariduskonverents, kuhu olid kutsutud külalised seitsmest koolist üle Eesti, kellega koos digipöördeprojektis osaleti. Osalejad jagasid oma kogemusi.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Miksoni sõnul toimub Põltsamaal kevadisel koolivaheajal hariduskonverents juba 14 aastat. Põltsamaal on kolmandat aastat järjest käsil digiõppimine ja -õpetamine. Möödunud aasta detsembri alguses lõppes digipöörde pilootprojekt, milles osales kaheksa Eesti kooli. Just sel põhjusel olid Põltsamaale kutsutud ka teiste selles projektis osalenud õppeasutuste esindajad. Konverentsile ei jõudnud kutsututest Narva Soldino gümnaasium, Konguta kool ja Kuressaare gümnaasium, kuid Konguta ja Kuressaare osalesid videosilla vahendusel.
Külalised andsid konverentsil ülevaate sellest, mida nendes koolides digipöörde raames õpiti ning õpetati. Uut tehnoloogiat õppisid tundma nii õpilased kui õpetajad. Digitehnoloogiat võib pidada ka tänepäevaseks teiseks kirjaoskuseks. Samas ei pea kõikide ainete õpetamine põhinema ainult digitehnoloogial, vaid koolidel tuleb osata neid võimalusi ka õppetöös kasutada.
Põltsamaa koolil parim taristu
Tiia Mikson tõdes, et Eesti koolide hulgas on Põltsamaal ilmselt kõige parem digitaristu. Uue õppeveerandi alguseks saab valmis mobiilne sülearvutite klass. Sealset 15 sülearvutit saab kogu koolimajas mobiilselt kasutada. Õppealajuhataja sõnul on kooli esmärk õpetada digitehnoloogia abil infot otsima ja kasutama. Tänapäeval veedavad noored internetis väga palju aega, kuid pigem suheldakse seal sotsiaalvõrgustikes. Konkreetset õpetlikku infot otsitakse vähe. Seetõttu ongi kool seadnud eesmärgiks õpetada noori just õppeprotsessis nutiseadmeid kasutama.
Õpetajad õpivad õpilastelt
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula nentis tervituseks külaliste ja oma koolipere poole pöördudes, et digimaailm tuleb väga võimsa hooga peale. Ka Põltsamaal on ette tulnud tuliseid vaidlusi sel teemal, kas digiõppele nii suurt rõhku panna, ning avaldatud arvamust, et digiõpe segab traditsioonilist õpetamist.
Koolijuhi sõnul võib digimaailma koolist eemale tõrjudes juhtuda, et koolis õpitakse traditsioonilisel viisil, aga õpilased viibivad tegelikult oma mõtete ja tegevusega kusagil mujal ehk digimaailmas. Seega peaks kool oma õpetamismetoodikaga samuti jõudma digimaailma, kus õpilased juba praegu viibivad. Direktor märkis, et digitehnoloogiale üleminek on tõsine mõtlemise koht kõikidele koolidele.
Digimaailm on koolis see osa õpetamise protsessist, kus keskealised ja natuke nooremadki õpetajad, rääkimata vanematest pedagoogidest, ei peaks häbenema õppida õpilastelt. Just sel põhjusel olid konverentsil esimesteks ettekandjateks Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased, keda juhendab õpetaja Ingrid Maadvere.
Esikoht suureks üllatuseks
Digipöörde projektikonkursi võitjaks tulnud Valga vene gümnaasiumi õpetaja Eva Tšepurko lausus, et tegelikult ei olnud neil nii heal tasemel digitehnoloogilist materiaalset baasi kui mitmel teisel samas projektis osalenud koolil. Samas jõudsid nad lühikese ajaga väga palju ära teha. Eva Tšepurko sõnul oli nende koolil ainult kuus tahvelarvutit. Keelekümbluskoolina polnud neil ka digiprojektis osalemiseks vajalikke materjale ning nende loomisega tuli õpetajatel hakkama saada.
Valga vene gümnaasiumis toimub iga päev kuus-seitse koolitundi digitehnoloogia abil. Lisaks eesti keelele kasutatakse seal digitehnoloogiat ka teistes õppeainetes. Paljusid digimeetodeid saavad lapsed tänu nutitelefonidele ka kodus järele proovida, varem neil taolist võimalust polnud. Ka lapsevanematelt on Valga kool positiivset tagasisidet saanud. Vanemad on rahul sellega, et kui varem kasutasid lapsed nutitelefoni peamiselt mängimiseks, siis nüüd kasutavad nad selle abi ka õppimisel.
Valga koolis korraldati ka mitmeid õppepäevi, kus vanemad koos lastega nutiseadmeid kasutama õppisid. Kui varem jäi lastevanemate koosolekutest osavõtt väga tagasihoidlikuks, siis pärast digipöördeprojektis osalemist ja Valka tulnud üllatuslikku digipöörde projekti võitu on lastevanemate koosolekutel kooli saal täis olnud.
Võitjale anti üle ka preemiaraha, mille eest osteti juurde tahvelarvuteid ja tänu Samsungi heale pakkumisele saadi lisaks veel interaktiivne monitor. Eva Tšepurko tõdes, et ruumi mööbel, kuhu nad oma digiklassi sisustavad, on esialgu veel vana, aga tehnoloogia täiesti uus ning moodne.
Keelekümbluskoolina on Valga vene gümnaasium väga omapärane õppeasutus selles mõttes, et seal õpib nii vene keelt kõnelevaid kui ka lätikeelseid lapsi ning praeguseks on lisandunud ka ukraina keelt kõnelevaid lapsi. Samas on mitmed õpetajad hariduse saanud hoopis Venemaal ja õpetavad nüüd noori eesti keeles.
TOOMAS REINPÕLD
