Vaimne tervis ja sellega kaasnevad probleemid on ühiskonnaelu lahutamatu kaasnähtus. Ikka näeme enda ümber inimesi, kes on üleliia närvilised, depressiivsed või kannatavad mõne teise psüühikahäire all. 1992. aastal kuulutaski ülemaailmne vaimse tervise föderatsioon 10. oktoobri vaimse tervise päevaks.
Vaimse tervise hoidmine, tugevdamine ja selle tagasilöökide ravimine on psühhiaatrite ja psühhoterapeutide pädevuses. Eesti on selles valdkonnas läbi ajaloo rahvusvaheliselt silma paistnud. Tartu ülikoolis 1886–1891 töötanud saksa psühhiaatriaprofessor Emil Krepelin rajas psüühikahäirete klassifikatsiooni, kirjeldas skisofreeniat ja bipolaarset meelehäiret nii nagu seda tehakse tänapäevalgi.
Palju saab ise ära teha
Eesti psühhiaatriat tunnustati kogu maailmas ka nõukogude perioodil. Tartu riikliku ülikooli professor Jüri Saarma oli „Bolšaja meditsinskaja entsiklopedija“ üks toimetajaid, rahvusvahelise psühhiaatrilise assotsiatsiooni närvitegevuse sektsiooni president, rahvusvahelise sotsiaalpsühhiaatria ühingu nõunik, Nõukogude Liidu meditsiiniakadeemia psühhiaatrianõunik, viie välismaise teadusseltsi auliige ja kaheksa rahvusvahelise ühingu korrespondentliige.
Jüri Saarmaa algatusel loodi maarajoonides eelmise sajandi seitsmekümnendate aastate keskpaigas psühhiaatria- ja narkoloogiakabinetid, mida Jõgeva rajoonihaigla polikliinikusse suunati juhtima noor psühhiaater Jaan Olari, kes koostas kogu Jõgeva rajooni hõlmava patsientide andmebaasi, oli loengupidajana oodatud lektor paljudes ettevõtetes ja asutustes.
Vaimne tervis sõltub väga palju psühhiaatritest, vaimse tervise õdedest, perearstidest jne. Selle hoidmiseks ja tugevdamiseks saavad inimesed ise palju ära teha. Elementaarsed soovitused on olla võimalikult positiivne, märgata kaasinimest tema muredes, elada kaasa tema rõõmudele.
Vaimse tervise vitamiin
Esimesed ülemaailmse vaimse tervise päevade teemad pühendati 1996. aastal naiste ja 1997. aastal laste vaimsele tervisele. Tänavu 10. oktoobril toimub Eestis virtuaalmess „Püsime koos“, mida juhib teleajakirjanik Urmas Vaino. Korraldajaks on vaimse tervise ja heaolu koalitsioon.
Kuigi koroonaohu tõttu pole praegu soovitav viibida üksteisele väga lähedal ja mõistlik on hoiduda kallistamisest ja ehk ka terekäe andmisest. Aga just praegu on tähtis roll vaimsel koosolemisel, õlg-õla-tunde loomisel. Vaimset tervist ja vaimsust tugevdama sobivad hästi kogukonnamajad, rahvamajad, kirikud jne.
Ühes portaalis küsiti psühhiaater Jüri Ennetilt, kas on olemas vaimse tervise vitamiini. Ja doktor vastas nii: „Korralik toitumine ja mõõdukas sportimine. Suhtlemine sõpradega, usk endasse.“
Mõnedki psühhiaatrid on aga sedavõrd vaimukad isiksused, et satuvad koguni anekdootidesse.
Üks neist kõlab nii: „Kord läinud psühhiaater Arvo Haug osakonda ja patsientidel oli teda nähes ülihea meeleolu. Haug küsis: „Miks teil siis tuju nõnna hää?“ Patsiendid vastasid siis kooris: „Aga sellepärast, dr Haug, et te olete niiväga meie moodi.““
JAAN LUKAS,
ajakirjanik
