Põnev aeg on – ümberringi toimub palju ja erinevatele infokanalitele on kiire ligipääs. Inimestel on töö või mitu, sõbrad ja kolleegid, perekond, lemmikloomad, enesetäiendamine, trenn, hobid, meelelahutus, kogukonnaprojekt, heategevus ja sotsiaalmeedia. Aeg on sisustatud ja igav ei hakka.
Kuid igal pool peaks endast justkui maksimaalselt andma ja see, kas ootused soorituse osas on inimese enda või kellegi teise seatud, pole siinkohal oluline. Olulisem on, et suur hulk kohustusi ja kiire elutempo on stressiallikateks, kui ennast vahepeal korralikult välja ei lülitata ja ei puhata.
Kuigi stress on normaalne ja vajalik nähtus ning sellega saadakse tavaliselt hästi hakkama, võib stressi kuhjumine viia paljude nii vaimse kui ka füüsilise tervise probleemideni.
Asi saab alguse hiilivalt: pidev pingesolek ja väsimus teevad tundlikumaks ja tujukamaks; kõikuv meeleolu muutub aina negatiivsemaks: kasvav ärevus tekitab muremõtteid ja ei lase uinuda; süvenev masendus võib kujuneda depressiooniks; paralleelselt halveneb ka füüsiline tervis.
Petliku arvamuse kujunemine
Seega on mõistetav, et stressi peale, mis on äratuntav negatiivsete emotsioonide ja kehva enesetunde tõttu, tekib reaktsioon, mis tõukab pingest vabanema ja stressi vähendama. Küsimus on vaid selles, mida täpselt pingest lahtisaamiseks ette võetakse: kui see on jalutuskäik mõtete kõrvale viimiseks, perega Aliase mängimine, vannis mõnulemine või puhkus, täidab tegevus tavaliselt eesmärki. Kui see on aga regulaarselt alkohol, hakkavad pinged hoopis kasvama.
Miks alkoholi pinge maandamiseks nii tihti kasutatakse?
Negatiivsed tunded on elu loomulik osa – me kõik kogeme aeg-ajalt liigset stressi ja peame toime tulema igapäevaste murede, ebameeldivate sündmuste, halva tuju, pinge, ärevuse või üksindusega. Paljud inimesed sirutavadki käe alkoholi järele sageli just selleks, et selle kõigega paremini toime tulla. Esimese hooga võibki tunduda, et alkoholi mõju all pinge langeb, probleemid hajuvad ja kergem on hakkama saada. Kahjuks on esmamulje petlik – alkoholil on küll lõõgastav ja eufooriat tekitav mõju ning halb olukord ja negatiivsed mõtted liiguvad hetkeks unustusse, kuid probleemid sellest ju tegelikult ei lahene, vaid hoopis kuhjuvad. Alkoholi vabastav esmamulje on aga nii meeldiv, et muud kriitilised mõtted pähe ei tulegi. Ning kui on juba õpitud, et alkohol toob kohe leevendust, siis on raske iseennast ära rääkida ja sundida midagi muud proovima, mis ei pruugi nii kiiresti aidata.
Ei tule meelde, et pikemas vaates kahjustab alkohol nii suhteid, saavutusi, tööelu, rahalist seisu ja tervist kui ka süvendab muretsemist ja masendust ning kasvatab stressi. Kohene kasu tundub palju parem, kui oht ebamäärases tulevikus negatiivseid tagajärgi tunda saada.
Inimene on ju mõtlev olend – miks me siis ometigi teeme asju, mis meile kahjulikud on?!
Pole mingi saladus, milliseid negatiivseid tagajärgi alkoholi liigtarvitamine kaasa toob. Samamoodi pole saladus ka teiste sõltuvust tekitavate ainete, nagu näiteks tubaka ja kanepi kahjustavad mõjud. Ka teame, et peaks rohkem liikuma, tervislikumalt toituma, kenamalt käituma jms, kuid ikka teeme asju vanamoodi ja kahjustame ennast.
Harjumus on jõud
Üks põhjus on kindlasti harjumuse jõud, mis meid justkui vangis hoiab, sest uue käitumise sisseviimiseks peab palju rohkem pingutama kui vanaviisi jätkates, ja pingutus kui niisugune võib olla ebameeldiv. See, et pikas perspektiivis käitumise muutmine ennast ära tasub, jääb pahatihti tagaplaanile.
Teine põhjus on kindlasti alkoholi ja teiste uimastite omaduses sõltuvust tekitada, mis väljendub aja jooksul kontrolli üleminekus inimeselt aine kätte. See tähendab, et lisaks harjumusele on vaja alkoholi regulaarselt tarvitada, et organismi uut alkoholiga põimitud tasakaalu säilitada ja enesetunnet turgutada. Kogused aga aja jooksul kasvavad ning pinge maandamiseks ja enesetunde taastamiseks on vaja juua aina rohkem. Seega oleks kõige targem harjumust ja sõltuvusringi ennetada alkoholi liigtarvitamisest üldse hoidudes ning mitte tarvitada alkoholi pingete mahavõtmiseks. Aga seda on alati lihtsam soovitada kui järele teha.
Kujutage ette järgmist stsenaariumit. Tunnete juba pikemat aega, et kohustusi on liiga palju, pinged kasvavad ja meeleolu on aina depressiivsem. Kuulsite sõbralt, et turule on tulnud üks uus ravim, mis pidavat päris hästi lõõgastama ja pinget maha võtma ning mõjub kohe. Ruttate apteeki ja ostate ravimi välja, kuid mõistliku inimesena otsustate enne manustamist uurida pakendi infolehte ja loete kõrvalmõjude kohta: kontrollimatud emotsioonid, sh agressiivsushood, depressioon, suitsiidimõtted- ja teod, uneprobleemid, südamerütmi häired, vererõhuprobleemid, ärevus, paanikahood, teadvuse kadu, allergiline reaktsioon, segadusseisund, hallutsinatsioonid, mälulüngad, krambid, peavalu, uimasus, oksendamine, tasakaalu- ja mäluhäired, enesekontrolli- ja keskendumisraskused, seosetu mõttetegevus ja kõne. Kantserogeenne ja surmavalt mürgine aine. Küsimus: kas võtate seda ainet lõõgastumiseks?
Kirjeldatud ravimit ei laseks ükski ravimiamet ilma ülirangete regulatsioonideta müüki, kuid võib-olla annab tavalist asja natuke teise nurga alt vaadates uues valguses näha.
Soov vabaneda stressist
Stress kui nähtus ei ole olemuselt halb ja seda ei tule iga hinna eest vältida, probleeme tekitab vaid pikka aega kestev liigne pinge. Kui kiire tempo vaheldub vähempingelise perioodiga, teenib stress tavaliselt oma eesmärki – paneb efektiivselt soovitud suunas tegutsema. Tegutsemisele suunavad aga justnimelt negatiivsed emotsioonid, mis justkui hüüavad: „Tegutse, muidu me hakkame veelgi rohkem ebameeldivusi tekitama!“. Ja tegutsedes saabub tavaliselt kergendus ja positiivsed emotsioonid koos rahuloluga.
Siinkohal võib aga probleemiks olla, et inimene on teadupärast ainus olend, kes ise enda peas stressi mõtete ketramisega neid juurde tekitab ka siis, kui põhjust pole ja rahulolevalt puhata võiks. Seda eriti õhtul, kui mõtlemiseks rohkem aega on. Selline tegevus aga tekitab pinget ja negatiivseid emotsioone juurde ning kui siia lisandub veel harjumus enesetunnet alkoholiga leevendada, süveneb negatiivne aja jooksul veelgi.
Seega tuleks inimesel, kellel on uinumisega raskusi, kes tajub ülemäärast pinget või on masendunud, alkoholi pigem vältida. Oluline on otsida toetust lähedastelt või pidada nõu perearsti või psühholoogiga.
Kahjuks taipame ise üldjuhul liiga hilja, et midagi on valesti. Salaja ligi hiilivaid ohumärke on väga raske õigel ajal tähele panna. Nii võivad negatiivsetest emotsioonidest alguse saanud probleemid koostoimes alkoholiga ühel hetkel üle pea kasvada. Seetõttu on oluline iseenda emotsionaalset seisundit jälgida. Emotsionaalset seisundit aitab paremini mõista näiteks alkoinfo.ee veebilehelt leitav emotsionaalse enesetunde test.
Samuti on oluline muresid endale teadvustada ning õppida nendega toime tulema ja probleeme lahendama alkoholist hoidudes.
Novembris ja detsembris on Tervise Arengu Instituudi juhtimisel käimas kampaania, milles juhitakse tähelepanu seostele alkoholi tarvitamise ja vaimse tervise probleemide vahel. Alkoholi ja vaimse tervise vahelistest seostest saab rohkem teada alkoinfo.ee veebilehelt. Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti” raames.
KARIINA LAAS, PhD, kliiniline psühholoog
