Kanalisatsiooniummistusi on aeg-ajalt teisteski majades, Pargi 16 elamus on need aga regulaarsemad kui mujal.
“Mina ostsin siia majja korteri kümme aastat tagasi ja kogu see aeg on olnud kanalisatsiooniga üks jama teise otsa,” ütles majaelanik Johannes Haav. “Ükskord saime justkui mingi ime läbi terve aasta “puhata”, aga viimase kuu aja jooksul asi päris hulluks läinud.”
Kuigi ummistus tekib majas sees, on Jõgeva Elamu spetsialistid nüüdseks jõudnud arvamusele, et “peasüüdlane” on nende tekkes maja juures asuv ligemale nelikümmend aastat vana septik ehk kogumiskaev, mis reovett vastu võtta ei suuda.
1960. aastate teisel poolel, kui kõnealune maja ehitati, rajati selle juurde nimelt ka kaks septikut, mida regulaarselt tühjendada tuli, sest linna ühiskanalisatsiooni siis lihtsalt veel polnud. Kui maja hiljem kanalisatsiooniga ühendati, siis tehti seda septikute kaudu. Aastate jooksul on läbi voolava reovee “tummisem” osa septiku põhja settinud ja sinna 8-10 meetri paksuse peaaegu tahke kõntsakihi tekitanud.
“Selle kõntsakihi peal võiks vist juba tantsugi lüüa,” ütles Jõgeva Elamu haldusjuht Jaan Lindpere.
Tahke kõntsa tõttu ei mahuta kaev tema sõnul vedelat solki just kuigi palju. Niipea kui maja poolt septikusse tulev toruots solgi alla mattub, lakkab septik reovett vastu võtmast ja järjekordne ummistus on käes. Kui Jõgeva Elamu töömehed kohale kutsutakse, ei jää neil üle muud, kui umbeläinud toru lahti võtta, solk keldrisse lasta ja see siis sealt välja pumbata. Ka septik veetakse tühjaks, ent Jõgeva Elamu käsutuses olevate vahenditega saab kätte üksnes vedela solgi, nii et kauaks sellest abi pole.
Neelab raha
Asi pole mitte ainult selles, et ummistunud solgitoru keldrisse tühjendamine maja haisema paneb, vaid ka selles, et solgivedu pole just odav lõbu.
“Kõik meie maja hooldusrahad kuluvad selle peale, ent maja vajaks ka uut katust ja muud kohendamist,” ütles Johannes Haav.
Lahendada saaks probleemi Jõgeva Elamu juhataja Roman Babt?enko arvates kahel viisil. Üks võimalus oleks Tallinnast või Tartust kohale tellida võimas Faun-tüüpi torustiku läbipesija, ent selle saamise järjekorda tuleks mitu kuud oodata. Pealegi oleks see ajutine lahendus: aja jooksul koguneks septikusse ju uus kõntsakiht. Teine võimalus oleks paigaldada uus kanalisatsioonitoru, mis viiks reovee maja juures asuvast kanalisatsioonikaevust mitte enam septikutesse, vaid naaberkrundil asuvasse kanalisatsioonikaevu või Pargi tänaval kõnnitee all kulgevasse peatrassi.
Uue toru paigaldamine on Roman Babt?enko arvates linna kohustus.
“2002. aastal sõlmitud linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning Pargi 16 kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumispunktide määramise kokkuleppes on sätestatud, et kanalisatsiooni liitumispunktiks on kõnealune septik,” ütles Roman Babt?enko. “Kui see reovett vastu ei võta, pole linn täitnud oma kohustust ega taganud maja reovee jõudmist linna ühiskanalisatsiooni.”
Babt?enko sõnul on Jõgeva Elamu kinnistu valitsejana teinud kõik, mis nende võimuses ning järjekord on linna käes.
“Uue toru paigaldamine võtaks aega vaid paar päeva ja läheks maksma 10 000-15 000 krooni,” ütles Roman Babt?enko. “Ent asjaga on kiire, sest talv on tulemas ja külmunud maasse toru enam ei paigalda. Paraku venitab linnavalitsus küsimuse lahendamisega ning otsib põhjusi, miks seda tööd mitte teha.”
Süüdlase otsingud
Kommunaalküsimustega tegelev Jõgeva abilinnapea Agu Rillo on erinevalt Jõgeva Elamu juhtidest arvamusel, et Pargi 16 elamu kanalisatsiooniummistuste peapõhjustajaks pole kurikuulus septik, vaid pigem on viga maja sees või kinnistul kulgevates kanalisatsioonitorudes.
“Käisin täna hommikulgi koos Jõgeva Vee ja Jõgeva Linnavara esindajatega Pargi 16 maja juures ja veendusin oma silmaga, et septikus polnud toru veel sugugi uppumisohus, küll aga oli poolenisti uppunud maja seina ääres paiknevasse kanalisatsioonikaevu avanev toru,” ütles Agu Rillo. “Nii et minu arvates on ummistused tingitud kinnistul oleva trassi ehitusvigadest või ajapikku toimunud vajumisest. Tõsi, kui Jõgeva Vee spetsialistid vastavad kõrgusmõõtmised ära teevad, võib mu arvamus muutuda, ent praegu usun küll, et probleemi lahendamine ei ole linnavalitsuse kätes. Kui me ühe korterelamu kinnistule trassi välja ehitaksime, hakkaksid meilt seda ootama ka teiste vee- või kanalisatsiooniprobleemidega majade elanikud.”
Agu Rillo avaldas lootust, et Pargi 16 kanalisatsiooniprobleem leiab lõpuks siiski mõistuspärase lahenduse. Sama loodab ka Roman Babt?enko. Tema arvates aitaks kiiremini lahenduseni jõuda see, kui mõni linnaametnik kohustuslikus korras paariks päevaks kõnealusesse elamusse majutada, et ta sealsest “aroomipaketist” täieliku ülevaate saaks.
Mida aga peaksid tegema majaelanikud, kui ka peatselt ametisse asuvad uued linnajuhid jäävad arvamusele, et nende probleemi lahendamine pole linna mure? Kas palkama sõltumatu eksperdi?
RIINA MÄGI
