Parembloki mõrad

Kõigepealt puhtpraktiline küsimus: milleks ja kes võidaks? Esimesele küsimusele on lihtne vastata ? hääbuvad ja taganevad parteid (lahkuv Isamaa ja erakonnamaastikult külg ees väljalibisev Res Publica) on valmis leppima mistahes päästepaadiga, kui väike ja juhuslik see ka ei oleks.

Reformierakonna stabiilne 15-20 protsenti ei ole enam omal ajal üleolekut tekitanud toetusprotsent, vaid raudse stabiilsuse näitaja nüüdseks siis juba 10 aasta jooksul.

Rääkimata sellest, et tegemist on erakonnaga, kes on andnud riigile rohkem, kui tema formaalne esindatus lubaks eeldada ? alates eurovolinikust ja lõpetades ülemkohtunikuga või vastupidi.

Erinevate vaadetega erakonnad

Kui parempoolse ülipartei võitjaid-tegijaid nimetada, siis tekib küsimus: kelle ideoloogia, vaated ja programmid jäävad uues supererakonnas domineerima ja millised valijate huvid tuuakse ohvriks hetkelisele võimuliidule.

Pidagem siiski silmas, et sellest, kui ollakse anti-ilves või kontra-savisaar, jääb riigile ja parempoolse ilmavaatega inimestele siiski väheks. Midagi rohkemat aga? rohkemat eriti ei ole.

Vaatamata sellele, et kuulutatakse parempoolsust ? õigustatult või ilma ?, on fakt see, et Isamaaliit, Res Publica ja Reformierakond on väga erinevate vaadetega ühendused.

Majandusliku parempoolsuse seisukohalt pole Res Publica liberaalne erakond. Professor Taagepera asutaski selle alul sotsiaaldemokraatliku erakonnana, kuid hiljem loobusid respublikaanid mistahes sisulisest ideoloogiast üldse (taktikaline prohmakas oli arvata, et sotsialistlikud ideed ei müü?).

Alles jäi mitte vaadete ja aadete erakond, vaid valitsemismeetodite partei, kes näeb kõigi probleemide lahendust käskimises, keelamises, totaalses kontrollis, riiklikus regulatsioonis ja repressiivsuse suurendamises.

Vali kord, ühesõnaga. Ja mida valjem, seda parem. Vaba turumajanduse asemele tulevad juhuslikud kriteeriumid stiilis panustame noortesse (Carmen Kass), selle asemel et luua tingimusi mistahes vanuses tarkadele, töökatele, riskivõtvatele jne.

Res Publica ja Isamaaliit pisut sarnased

Isamaaga on sama lugu. Rahvuslik idee (niivõrd, kui teda siiski veel on, kuigi näiteks otsus jätta Tõnismäe monument puutumata oli ikkagi Tallinna isamaalastest linnapeade oma!) on samuti majandusväline, suvaline ja turuvabaduste vastaline.

Res Publica ja Isamaa teatav sarnasus ? eriti asjades, mis puudutab riigi sekkumist meie eludesse ? saab faktilise kinnituse tänu sellele kergusele, millega Tõnis Palts vahetas need kaks parteid omavahel ära: mõte laste riiklikust vedamisest välismaa muuseumi (oma kunstimuuseumi rajamise asemel) ja Tallinna lõhkilaenamisest (milles linna osaks oli vaid olla teine garant vekslile) tuli küll formaalselt Isamaalt, aga klapiks hästi ka RP-ga.

Arvan, et ei ole liiast korrata: Reformierakond on ainus liberaalne erakond riigis ja ainus oma sünnist alates tegelikult võimu teostamisel osalenud erakond. Reformierakond pole ajanud kiusu ega norinud tüli. Meie partnereiks on olnud kõik täna Toompeal esindatud parteid. Meil on vastaseid (sotsialistide saavutust eurovalimistel tahaks unustada, aga ei saa ju!), aga vist mitte vaenlasi. Reformierakond tähendab valmisolekut sümpaatseks ja ausaks koostööks piirides, mida lubab liberaalne demokraatia, vaba turg ja inimväärne elu. Mis aga ei tähenda, et Reformierakond peaks olema valmis sulatama ennast teistesse erakondadesse, kellede poliitiline aeg on kas läbi, jääb tulemata või kes tegelikult väärtustavad asju, mis selle ilmavaatega ei sobi.

IGOR GRÄZIN, Reformierakond

blog comments powered by Disqus