Üleeile võõrustati Puurmani lossis Jõgevamaa gümnaasiumide ja ametikoolide paremaid lõpetajaid. Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Enn Kure vastuvõtule olid kutsutud 21 noort kaheksast koolist ja igaüks neist võis kaasa kutsuda ka oma lemmikõpetaja.
Puurmanis tehti parematele koolilõpetajatele ja õpetajatele kõigepealt põhjalik lossiekskursioon. Lossi saalis pakkusid neile muusikalist külakosti Tabivere huvikooli õpilased ning sealsamas õnnitlesid neid eduka koolilõpetamise puhul Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu esimees Enn Kurg. Pidulikku sündmust jäi asjaosalistele meenutama kingituseks saadud raamat — meenetrükis “Jõgevamaa kihelkonnad”.
21 tubli lõpetaja hulgas, kellest enamikul loota ka kuld- või hõbemedalit, oli kõige rohkem Jõgevamaa gümnaasiumi õpilasi — kaheksa. Selle kooli lõpetab tänavu teatavasti esimene lend.
“Väga uhke tunne on olla uue kooli esimese lennu lõpetajate seas,” tõdes Hille Malm, kellel on lootust kool kuldmedaliga lõpetada. Õigupoolest oleks ta pidanud kuuluma Jõgeva gümnaasiumi mulluse viimase lennu koosseisu, ent pärast kümnendat klassi läks ta aastaks Belgiasse vahetusõpilaseks ning seetõttu lükkus tal kodumaal gümnaasiumi lõpetamine aasta võrra edasi.
“Mul on tagantjärele väga hea meel oma toonase valiku üle: vahetusaasta oli minu jaoks igapidi rikastav, samas andis see mulle võimaluse õppida ühe aasta vastloodud Jõgevamaa gümnaasiumis. Tegelikult on mul päris kahju, et minu õpingud seal aastaga piirdusid, sest selle kooli õppesüsteem ja valikainete rohkus meeldisid mulle väga,” ütles Hille Malm. “Ma poleks ise ka uskunud, et see kool mulle nii meeldima hakkab!”
Esimene ja viimane
Jõgevamaa gümnaasiumis on õppeaasta jagatud teatavasti kolmeks kümnenädalaseks õppeperioodiks, millest igaüks lõpeb arvestusega. Hille jaoks polnud see üldse võõras süsteem, sest tema Belgia koolis oli õppeaasta jagatud kaheks semestriks, mis lõppesid eksamitega. Edasi tahaks Hille õppida riigiteadust või rahvusvahelisi suhteid ning arendada ka oma flaami keele (sisuliselt on see hollandi keele Belgias kõneldav variant) oskust. Millises kõrgkoolis ta seda tegema hakkab, ta veel täpselt ei tea. Võimalik, et Tartu ülikoolis.
Kui Jõgevamaa gümnaasiumi lõpetab esimene lend, siis Tabivere koolist saadetakse tänavu teele viimane gümnaasiumilend. Uut kümnendat klassi pole sinna vastu võetud juba kahel viimasel õppeaastal ning sügisel alustab Tabivere kool tööd põhikoolina.
Viimases gümnaasiumilennus on tegelikult ainult viis õpilast ja kõige tublimal neist, Alar Neenol on lootust saada hõbemedal.
“Algul lootsime isegi kulda, sest Alar on kogu aeg väga hea õppija olnud, aga ka hõbe on suurepärane tulemus,” ütles Alari klassijuhataja ja üksiti tema lemmikõpetaja Lembe Lõhmus. Viimase sõnul on tublid õppijad ka Alari klassikaaslased.
“Nii et gümnaasiumiosa lõpetame me ära küll, aga lõpetame vähemasti ilusti,” ütles Lembe Lõhmus. Nii temal kui ka Alaril oli gümnaasiumiosa ärakadumise pärast kahjutunne hinges, ent samas saavad nad aru, et tegemist on paratamatusega: Tabiveres põhikooli lõpetanutest läksid ka varem paljud edasi õppima Tartu koolidesse või Lähte ühisgümnaasiumi.
Oma tulevikuplaanidest Alar veel täpsemalt kõnelda ei osanud: ta arvas, et vajab veel järelemõtlemisaega.
Pere elas kaasa
Ainsa Jõgeva täiskasvanute keskkooli lõpetajana viibis vastuvõtul Piret Jüris. Temalgi on lootust kool hõbemedaliga lõpetada.
“Tulin Jõgevale täiskasvanute keskkooli kümnendasse klassi õppima sellepärast, et mul tekkis kindel soov kõrgkooli minna ning huvitavat tööd võimaldav haridus omandada,” ütles Piret Jüris. “Kuna olin endale kõrged eesmärgid püstitanud, tulid ka head tulemused.”
Piret Jürise õpingutele elasid kaasa abikaasa, üheksa-aastane tütar ja viieaastane poeg. Sõita tuli tal Jõgevale aga päris kaugelt, Vasulast.
“Valisin õpinguid taasalustades Jõgeva kooli ega tahtnud seda enam hiljem Tartu kooli vastu vahetada, sest klassikaaslased ja õpetajad olid juba omaseks saanud,” ütles Piret Jüris ja lisas, et soovib edasi õppida Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži inseneri- või õigusteaduskonnas.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev tuletas noortele meelde, et tänavu 21. juulil möödub 45 aastat päevast, mil esimese inimese, Neil Armstrongi jalg puudutas Kuu pinda. Armstrongi sel puhul öeldud kuulsat lauset parafraseerides ütles maavanem: “Astuge ellu nii, et see oleks suur sündmus nii teile endale kui ka kogu meie ühiskonnale.”
Üldse lõpetab Jõgevamaal tänavu gümnaasiumi umbes 180 noort. Kõige suurem kullasadu võib tabada Mustvee vene gümnaasiumi: kõigil kolmel, kes sealt üleeile Puurmanis vastuvõtul käisid, on lootust kool kirkamat karva medaliga lõpetada.
Jõgeva maakonna paremate koolilõpetajate vastuvõtule olid kutsutud:
-
Hille Malm, Ilmar Lõhmus, Aureelia Mitt, Sten Sootla, Külliki Tolmusk, Laura Pint, Karl Sobak ja Christyn-Anelle Liblik Jõgevamaa gümnaasiumist;
-
Karina Auli, Genet Schneider, Marju Vassiljev ja Siimon Härm Põltsamaa ühisgümnaasiumist;
-
Piret Jüris Jõgeva täiskasvanute keskkoolist;
-
Uljana Baburina, Oksana Baškirova ja Andrei Šukurov Mustvee vene gümnaasiumist;
-
Sandra Kaasik ja Kärt Puuraid Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumist;
-
Pille Kase Mustvee gümnaasiumist;
-
Alar Neeno Tabivere gümnaasiumist;
-
Airon Lepik Põltsamaa ametikoolist.
-
Luua metsanduskool oma lõpetajate hulgast kedagi vastuvõtule kutsutavate hulka ei esitanud, sest neil oli liiga palju võrdseid kandidaate.
RIINA MÄGI
