Nii mõnigi noor ema on kogenud, et pärast lapsepuhkust pole lihtne tööturule naasta, eriti kui haridus omal ajal poolikuks jäänud. Jõgeva linnas ja vallas viidi veebruaris ja märtsis läbi motivatsioonikoolitus “Teine võimalus”, millel väikeste laste vanemad tutvusid edasiõppimise võimalustega ning said julgustust haridustee jätkamiseks.
Sarnane koolitus toimus või toimub projekti “AGENDA — Euroopa täiskasvanuhariduse tegevuskava” raames ühtekokku üheksas Eesti maakonnas. Jõgevamaal oli koolituse läbiviijaks Jõgeva koolituskeskus ja sellel osales kümmekond naist, kellel puudub kas põhi-, kesk- või kutseharidus ning kellel kodus kasvamas kuni seitsme aastane laps. Motivatsioonikoolituse eesmärgiks oli anda emadele senisest rohkem teavet õppimisvõimalustest ja sellega seotud tugiteenuste kättesaadavusest. Kursusel osalejad õppisid ka oma võimeid ja võimalusi paremini analüüsima ning toime tulema rollidega, mida toob kaasa täiskasvanuna õppimine.
Jõgeva motivatsioonikoolituse koordinaatoriks oli Jõgeva koolituskeskuse eestvedaja Marika Prave. Lisaks temale kohtusid kursuslased koolituspäevadel Jõgeva vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialisti Luule Palmiste ja lastekaitse spetsialisti Terje Kaldmaga ning Eesti Töötukassa Jõgevamaa osakonna karjäärinõustaja Marianne Kivimurd-Tarelkinaga.
Ühiselt võeti ette külaskäik Jõgevamaa Rajaleidja keskusesse, kus sotsiaalpedagoog Elo Palmiste andis ülevaate seal pakutavast infost ja teenustest. Lähemalt tutvuti ka kahe kooliga: Jõgeva täiskasvanute keskkooli ja Tartu kutsehariduskeskusega. Esimeses on võimalik täiendada oma poolikut üldharidust, teises omandada aga amet — kas siis taseme-, töökoha põhises või tsükliõppes.
Motivatsioonikoolitusele tõmmati joon alla nädal tagasi Siimusti noortekeskuse ruumides. Viimase kokkusaamise külaliseks oli mullu üle-eestilise aasta õppija tiitli pälvinud Liis Reimann, kes lõpetas Voore külalistemajas peakokana töötamise kõrvalt edukalt Jõgeva täiskasvanute keskkooli. Tema jutt süstis motivatsioonikoolitusel osalejatesse kindlasti usku, et õppida pole kunagi hilja ja et õppimine pole kunagi tulutu.
Ei vaadata viltu
“Mina läksin 42 aastasena täiskasvanute keskkooli õppima sellepärast, et häbenesin oma madalat haridustaset. Kuhugi tööle kandideerides pole ju näiteks sugugi tore oma CVsse kirjutada, et sul on ainult põhiharidus,” ütles Liis Reimann. “Mõtlesin ka sellele, et kahekümne aasta pärast ma võib-olla ei jaksa enam kokatööd teha. Seepärast tuleks mõni selline amet juurde õppida, mis kauem toidaks. Aga ainult põhihariduse baasil on edasiõppimise võimalused nigelad.
Liis Reimann kinnitas, et täiskasvanute keskkoolis ei vaata keegi viltu, kui õpingukaaslaste enamikust natuke vanem oled. Ka lapsed pole takistus õppimisel. “Minuga koos õppis näiteks üks nelja lapse ema ja suutis samuti kooli edukalt lõpetada,” sõnas Liis. “Kui õppima otsustate minna, on ainult esimene samm raske. Edasi läheb palju lihtsamalt. Ja Jõgeva täiskasvanute keskkool on suurepärane kool: sealsed õpetajad on väga toetavad ja hoolivad, arvestavad sinu võimalusi ja tulevad, kus võimalik, sulle vastu. Paljud kooliasjad saab aga tänapäeva arvutiajastul üldse nii ära ajada, et kohale tulema ei peagi.”
Liisi sõnul laiendab keskhariduse omamine tohutult edasisi valikuid nii töö kui ka edasiõppimisvõimaluste osas.
“Kutsehariduskeskustes pakutakse keskhariduse baasil palju huvitavaid kursusi. Nii et tõmmake kopsud õhku täis ja astuge esimene samm: viige dokumendid kooli sisse,” ütles Liis Reimann.
Jõgeva täiskasvanute keskkooli direktor Reet Kikkas lisas, et täiskasvanute koolis võib õpinguid alustada ka õppeaasta keskel.
“Nii et sügiseni ootamise asemel võite dokumendid kohe sisse tuua,” ütles Reet Kikkas.
Tema sõnul ei pea muretsema ka need, kellel varasemate õpingute kohta käivad dokumendid kadunud. Kui kool, kus kunagi käidud sai, veel eksisteerib, on tunnistuse duplikaadi saamine lihtne, kui kool eksistentsi lõpetanud, saab kasutada arhiivi abi.
“Tean juhtumeid, kui mõni inimene on õppima tulekut varasemat haridust tõendavate dokumentide puudumise pärast mitu aastat edasi lükanud ning alles siis teada saanud, et see asjaolu pole kooli tulekul üldse takistuseks,” sõnas Reet Kikkas.
Nagu naisselts
Motivatsioonikoolitusel osalenud said vestlusringis välja öelda ka selle, mida huvitavat ja kasulikku nad kokkusaamistel kogesid.
Merlin ütles, et arvas algul, et see koolitus pole üldse tema jaoks, sest keskharidus on tal olemas ja mitmeid kursusigi läbitud.
“Aga koolituse käigus leidsin siiski palju kasulikku. Näiteks käik Tartu kutsehariduskeskusesse sain teada, kui paljusid huvitavaid erialasid on seal võimalik omandada. Koolituse käigus tekkis ka tore sõpruskond, toetav tugivõrgustik,” ütles Merlin.
Ka Marika tunnistas, et sai koolituselt kasuliku info kõrval meeldiva gruppi kuulumise tunde.
“Keskkool jäi mul pooleli laste sünni tõttu. Siis tulid peale majaehitus ja ehitusraha teenimiseks mitmel kohal töötamine. Enda arendamine jäi tagaplaanile. Nüüd tahaksin miinimumpalgal “istumisest” pääseda ja iseenda peremeheks saada, aga selleks oleks vaja paremat haridust,” kinnitas Marika.
Koolituse koordinaator Marika Prave tõdes, et õppuritest moodustus justkui mingi kogukondlik naisselts, mille liikmed ühiseid kokkusaamisi juba ootama hakkasid. Meeleolu tegi kodusemaks see, et iga koolituspäeva juurde kuulus ka ühine lõunasöök.
“Loodame, et saite koolituselt n-ö hoo sisse,” ütles Marika Prave. “Me ei saa muidugi kedagi sundida õppima minema, aga kui te seda teete, on meil hea meel. Kui paar-kolm inimestki kooliteed jätkab, on koolitus oma eesmärgi täitnud.
Marika Prave sõnul on tulevikus plaanis Mustvees samasugune motivatsioonikoolitus korraldada.
RIINA MÄGI
