Näiteks kanti pensionikassa reservi 2004. aasta ülelaekumistest 1,8 ja 2005. aastal 2 miljardit. Ikka selleks, et tulevasteks pensionitõusudeks raha piisaks. Kui keskerakondlik valitsus poleks pensionifondi muude vahenditega täiendanud, poleks Ansipil topeltpensioni ka millestki välja maksta. Nii tehaksegi kogu pensionitõus nelja aasta jooksul ära selle 5 miljardiga, mille me pensionikassasse panime. Muutsime ka sotsiaalmaksuseadust, mille tulemusel laekub sel aastal maksu ligi 30 protsenti rohkem.
Pensione tuleb tõsta ja isegi enam kui kahekordseks, aga seda ei saa teha nii, et kulutame kogutud rahatasku põhjatuks ja ei mõtle sellele, kuidas sinna raha juurde panna. Arvutus näitab, et nelja aasta pärast ületavad pensionikulud selleks sotsiaalmaksust laekuvaid tulusid ligi kahe miljardi krooniga. Seda siis, kui me pensionifondi muude vahenditega ei täienda ja juba kogutud summa välja maksame. On selge, et tänane riigieelarve ülelaekumine on kiirelt asendumas alalaekumisega, mil polegi enam seda, mida reservi panna.
Pärast meid tulgu või veeuputus ? just sellisel põhimõttel käitub tänane koalitsioon. Oravad vist aimavad ette, et kaua nad valitsusvastutust ei kanna, et ühel päeval saab kõigile küllalt nende trikitamisest, kombineerimisest ja teiste ideede varastamisest. Siis on aga hea öelda, et nende lubadused on täidetud ning tulevased valitsused imegu näppu. Samas on nii Reformierakonna peasekretär kui ka rahandusministeeriumi pressiesindaja rahvale puru silma ajanud ja kinnitanud, et ülelaekumised lähevad endiselt pensionireservi. Ka sotsiaaldemokraadid kinnitavad, et reservi täiendamine peab jätkuma, samas toimitakse aga risti vastupidi.
Pool keskmisest
Sotsiaalminister Maret Maripuu lubab pensione nelja aastaga kahekordistada, st tõsta (2 x 3136 = 6272) kroonini. Siin näeme jällegi arvudega manipuleerimist. 1. aprillist tõusis keskmine vanaduspension 3519 kroonini ja just sel ajal hakkas tegutsema uus valitsus. Seega tuleks kahega korrutades aluseks võtta just see number. Praeguse inflatsiooni ja palkade võidujooksu juures pole pensioni mõne aastaga kahekordistamine tegelikult mingi ime. Näiteks 1. jaanuaril 2002. aastal oli keskmine vanaduspension 1635 krooni ja täna on 3700 krooni. Nii suure hüppe tegi pension vaatamata isegi sellele, et Siiri Oviiri ministriks oleku aja pensionitõstmise ja järgmise keskerakondliku valitsuse vahele, mil pensionid suurenesid rohkem kui palgad, jäi kaks aastat, mil pensioninumber tõusis vägagi vaevaliselt. Eks tänane kolmikliit peagi Laari aegse kolmikliidu pensionide külmutamise kuidagi hüvitama.
Pensioni kahekordistumise puhul moodustaks keskmine vanaduspension 2011. aastaks vaid 45% keskmisest netopalgast, meie valimislubadus oli ja peame oluliseks ka täna viia see suhe 50 protsendini, sest pensionitõusu sööb inflatsioon ka kohe ju ära. Kõrges vaesusriskis on just üksielavad pensionärid, samuti rahvapensioni saajad. Euroopa Sotsiaalõiguste komitee leidis hiljuti, et madal rahvapensioni määr Eestis ei taga kaitset vaesuse vastu. Rääkimata sellest, et pensioniraha peaks võimaldama eakal osaleda muu kõrval ka avalikus ja kultuurielus.
Tõusku juba jaanuarist
Seega tegin ettepaneku tõsta pensione juba 2008. aasta jaanuarist. 1. aprill, milline kuupäev praegu valitsusel välja käidud, jääb liiga hiljaks. Hinnad jooksevad eest ära, pensionär ei jõua nendega sammu pidada ja tema elatustase langeb aastanumbri vahetusega oluliselt. Järgmise aasta esimesest päevast kerkivad paljude tarbekaupade hinnad. Juba on teada kütuse aktsiisi tõus, mis mõjutab kõiki ülejäänud hindu. Hüppeliselt on kallinenud toiduained ja arstirohud. Bussi-ja rongipiletid on juba kallinenud, samuti toasoe. Elektri hind on tõstmisel. See kõik nõuab ka kohest vanaduspensioni tõstmist.
Rekordiliseks paisunud riigieelarve lubab pensionäride elatustaset märgatavalt tõsta, kui vaid valitsus seda sooviks. Kui tööl käijad maksumaksjad võidavad natuke tulumaksu alandamisest, siis pensionäre, kel otseseid makse pole, see ei puuduta. Küll aga lööb kõvasti nende rahakoti pihta kaudsete maksude, ehk siis aktsiiside, energia ning tarbekaupade hinna kasv.
Ent pensionifondi polekski vaja täiendavalt raha lisada, kui viiendiku tänaste pensionäride rahast ei kantaks II samba pensionifondidesse. 1991. aastal vastu võetud sotsiaalmaksuseaduse järgi teadsid inimesed, et makstes oma palgast 20%, saavad nad pensionile jäädes sellest ausalt oma õiglase osa. Ent juba aastaid jääb pensionideks sellest koguni viiendiku võrra vähem ehk siis ainult 16%. Just noorte pensionisamba rahad tuleks võtta eelarve muudest vahenditest. II samba rahastamine sotsiaalmaksust tuleb lõpetada. Miks peab vanem põlvkond, kes on oma tööga endale pensioni välja teeninud, koguma raha tulevastele pensionäridele, noortele, kes täna tööjõus? Miks on nii, et kui tulevane pensionär hakkab saama esimest, teist ja kolmandat sammast, siis tänaselt pensionärilt võetakse sellest ainsastki sambast ja seadusega ette nähtud summast osa ära?
MARIKA TUUS,
riigikogu liige
