Tänavusel pärandiaastal sõidavad muuseumitöötajad ja muinsuskaitsjad mööda Eestit pärandirallit. Sel pühapäeval, 19. mail jõutakse Jõgevamaale: Põltsamaa lossihoovi on siis oodatud kõik, kes meie kultuuripärandist huvituvad ja hoolivad.

“Kui kultuuripärandi aasta juhtrühmaga aasta plaane paika panime, leidsime, et sellessegi aastasse oleks vaja mingit mobiilset ja operatiivset ettevõtmist, nagu oli raamatukogubuss lugemisaastal või kinobuss filmiaastal,” ütles pärandiralli Jõgevamaalt pärit koordinaator, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse juht Elo Lutsepp. “Bussi meil välja käia polnud, küll aga Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse ja Muinsuskaitseameti autod. Mõlemad autod ja üks väikebuss saidki ralliautodeks kirjatud.”

Milleks seda ralliautodel ringikihutamist aga üldse vaja on?

“Kaldume tihtilugu arvama, et kõik eestimaalased on hästi kursis kultuuripärandi teemaga. Tegelikult ei oska aga paljud oma igapäevases keskkonnas väärtuslikku näha ja ära tunda. Seda peetakse lihtsalt argiolme osaks. Eks me siis tuleme kohale ja räägimegi inimestele neist igapäevastest asjadest, andes neile sel moel ehk uue väärtuse ja tähenduse. Oluline pole tegelikult mitte see, et “meie tuleme ja räägime”, vaid et tekiks arutelu.”

Pärandiralli põhivedaja on küll Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskus, ent kohtadel on ralliürituste peamisteks organiseerijateks maakondade muinsuskaitseinspektorid. Kaasa löövad ka kohalikud muuseumid.

Pärandiralli üritustel kõneldakse väärtuslikest ehitistest, aga ka muust materiaalsest ja vaimsest pärandist: kogukonnast ja arheoloogiast, pärimusmuusikast ja sellest, mida praegu muuseumidesse kogutakse.

Vana loss ja maalilised puitmajad

Rallietappide toimumispaikade valikul püüti vältida maakonnakeskusi, et tõmmata tähelepanu ka neist kaugemale jäävatele asulatele. Päriselt pole maakonnakeskusi siiski vältida õnnestunud: näiteks on pärandiralli etapid toimunud juba Paides, Haapsalus  ja Kärdlas, mis on vastavalt Järvamaa, Läänemaa ja Hiiumaa “pealinnad”. Jõgevamaalt valiti aga pärandiralli etapi toimumispaigaks Põltsamaa, sest vana loss, maalilised puitmajad ja muu teevad selle paiga kultuuripärandi poolest rikkaks. Samas satutakse sinna suhteliselt harva, sest selleks tuleb suurelt Tallinna-Tartu maanteelt pisut eemalduda.

“Teeme igas maakonnas juttu eelkõige sellele kandile omastest väärtustest. Nii et kui mõni inimene peaks olema sügiseks läbi käinud kõik meie üritused, peaks tal tervest Eestimaast väga hea ülevaade olema,” ütles Elo Lutsepp. “Peaaegu alati on meil kaasas ka kultuuripärandi aasta pärandisaadik. Neil kõigil on maakonna piire ületavaid mõtteid mõlgutada. Põltsamaale tuleb pärandisaadikutest kaasa Artur Talvik, kes on “kogukonnausku” ja Juminda poolsaare kogukonna aktivist. Oma  kandi tegemistest ta räägibki.”

Veel on Põltsamaa etapil rahva ees Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi, kes kõneleb Jõgevamaa senini vähe tuntud ehituspärandist. Harrastusajaloolane Valdo Praust tutvustab Põltsamaa ümbruse ajaloolist teedevõrku, muinsuskaitse teemadest võetakse aga seekord vaatluse alla hoopis kunstimälestised. Neist räägib Jõgevamaalt pärit muinsuskaitsja Ülle Jukk.

Nagu kõikjal mujal, tuleb juttu ka pärandkultuuriobjektidest, mille inventeerimisega Riigimetsa Majandamise Keskus viimastel aastatel on tegelnud. Seda teemat käsitleb Jürgen Kusmin. Teistest rallietappidest erinevalt teeb Eesti Rahva Muuseum Põltsamaal pikema muuseumitunni, milles tuleb juttu sellest, mis hetkel saab esemest, fotost või muust objektist pärand, mida selline pärand meile räägib ja miks muuseum seda hoiab. Loomulikult tehakse rallietapil ka ühine jalutuskäik lossihoovis.

Huvi üha kasvab

Elo Lutsepa sõnul on nüüdseks toimunud juba viis pärandiralli etappi ning neil osalejate arv on üha kasvanud. Publikult saadud tagasiside on olnud väga positiivne.

“Rahva huvi näitab seegi, et kui me alguses kavandasime ühe ürituse igasse maakonda, siis nüüd kutsutakse meid järjest uutesse paikadesse. Ja mis meil saab selle vastu olla, kui inimestel teema vastu huvi on,” ütles Elo Lutsepp.

Küsimusele, kas Jõgevamaa kultuuripärandi hulgas on midagi sellist, mis senini teenimatult tähelepanuta jäänud, vastas ta, et Põltsamaa ja Jõgeva vanemad asumid vääriksid senisest suuremat esile tõstmist, samuti Vägari, kus selgelt nähtavad erinevate ajalooetappide jäljed: külaservas kaunid rehemajad, maanteele lähemal aga 1950. ja 1960. aastate sovhoosikeskuse ehitised, kusjuures esimesed ja teised ei „tülitsegi“ omavahel.

“Ja olgem ausad, kui Laiuse lossi maadel vahetevahel lumesõda ja suviseid käsitöölaadaga teemapäevi poleks peetud, ei teaks paljud sellisest kaunist varemetepargist midagi,” tõdes Elo Lutsepp. “Jõgevamaaga on üldse see viga, et see ei kuulu nagu enam kellegi huviorbiiti. Ühest küljest on see nagu vana Põhja-Tartumaa, teisest küljest seondub hoopis Virumaaga. Terve maakonnaga tegelevat muuseumigi pole. Aeg-ajalt tunnen end justkui juurteta.”

Suviti viibib Elo Lutsepp päris tihti oma Laiuse lähedal asuvas suvekodus. Kui mujalt pärit sõbrad talle sinna külla tulevad, siis viib ta nad tavaliselt ikka väikesele tutvustusringile, mille sisse jäävad Laiuse lossivaremed, Kuremaa ja Palamuse. Ka Sadala on tema meelest üks väga kaunis ja kompaktne asula.

Mis nüüdseks juba neli ja pool kuud kestnud pärandiaastasse puutub, siis see õigustab end Elo Lutsepa arvates kindlasti.

“Usun, et inimesed hakkavad pärandiaasta käigus rohkem mõtlema meie pärandi peale. Tegelikult loodan, et nad hakkavad mõtlema ka sellele, mis neist endist homseks päevaks maha jääb. Meie tänased teod ja mõtted on homme juba pärand. Annaks siis vaid, et meist head teod maha jääksid,” ütles Elo Lutsepp.

Neil, kes pärandiaastast aktiivselt osa saada tahavad, soovitas pärandiralli koordinaator tutvuda pärandiaasta kalendriga, mille leiab kodulehelt www.kultuur.info, ning valida sealt sobivamad üritused välja. Tema sõnul pole hilja veel ka ise uusi pärandiaastasse sobivaid üritusi luua. Kes pole aga ringiuitaja ega suurem suhtleja, võtku pärandiaastal oma pere vanad albumid ette ning asugu fotosid sorteerima. 

Pärandiralli Jõgevamaa etapi kava 19. mail kella 11-16.30 Põltsamaa lossihoovis

i

• Tervitus SA Põltsamaa Lossi Arendus nõukogu liikmelt Sille Raidverelt

• Muuseumitund “Mis asi on muuseum?” (Eesti Rahva Muuseumi giidid Jaanika Jaanits, Ehti Järv)

• Jalutuskäik lossihoovis (Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav)

• Kogukonna roll kultuuripärandi hoidmisel ja säilitamisel (Artur Talvik, pärandisaadik)

• Mõhu ja Vaiga tundmatu ehituspärand (Heiki Pärdi, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor)

• Ajalooliste teede kujunemisest Põltsamaa ümbruses (Valdo Praust, harrastusajaloolane)

• Jõgevamaa kaitstud ilu (Ülle Jukk, Muinsuskaitseameti kunstimälestiste peainspektor

• Põnevast pärandkultuurist Jõgevamaal (Jürgen Kusmin, RMK)

RIINA MÄGI