Tervena elatud aastad
Keskkonnas, milles elame, domineerivad kroonilised mittenakkuslikud haigused (südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigused, diabeet ning vähktõbi). Neid kõiki on võimalik küll ravida, kuid see ei tähenda enamikul juhtudest terveks saamist. Tervise varajase kaotuse teiseks põhjuseks on vigastused, mis samuti kahandavad olulise osa meie terviserikkusest. Kõik see lühendab meie potentsiaalselt võimalikku pikka eluiga, mis aga veelgi olulisem ? tervena elatud aastaid.
Meie ühiskonna edusammud on saavutatud peamiselt inimeste tervise arvelt. Püsivalt suur on rahustite, une- ja peavalurohtude tarvitamine ning jätkuvalt suureneb sõltuvusainete (alkohol, tubakas, narkootikumid) kasutamise levik. Nende näitajate taustal pole ime, et kasvab haigestumus, sagenevad vigastused liikluses ja suureneb varajane suremus. Ebavõrdsus tervises, mis on lahutamatult seotud sotsiaalse ebavõrdsusega, on Eestis pidevalt kasvamas.
Tänapäeval on leidnud kinnitust, et inimese käitumist mõjutab ümbritsev elukeskkond, st sotsiaalpoliitiline, sotsiaalmajanduslik, psühhosotsiaalne ja füüsiline keskkond palju rohkem, kui seni arvatud.
Riigi roll
Riigi ja omavalitsuse tasandil tuleb panustamise all mõista tervist soodustava keskkonna ja tingimuste loomist, et meil ei oleks puudustkannatavaid peresid, laste koolist väljalangevust, vägivallaohvreid, kodutuid ega kurjategijaid. Need nähtused, tervise olulised mõjurid, mis pidurdavad rahvastiku tervise arengut, ei olene ainult inimesest: meie endi tervisekäitumise osakaalu võrreldes teiste tervisemõjuritega (elukeskkond, arstiabi, pärilikkus) hinnatakse praegu alla kolmandiku.
Vastutust tervise eest kannavad nii riik, omavalitsused kui ka üksikisikud. Riigi, st valitsuse tasand on kõige ulatuslikum, sest tema vastutab oma tegevuse või tegematajätmise eest rahvastiku tervise arengu suundumustes. Demokraatliku riigi tervisepoliitika elluviimise olulisemateks meetmeteks on tervist toetava seadusandluse väljatöötamine ning tervist edendavate programmide käivitamine ja nendesse investeerimine. Kui neid ei peeta olulisteks või toimub nende alafinantseerimine, siis on tulemuseks olukord, mis viib rahvastiku keskmise oodatava eluea languseni.
Oma kehvade tervisenäitajatega oleme Euroopa Liidu liikmesriikide seas punase laternana silma paistnud juba aastaid ning see on fikseeritud ka Eesti inimarengu aruandes 2006. Oma kodanike tervise heaks on riigil vaja investeerida tunduvalt enam nii arstiabisse, esmatasandi tervishoidu kui ka tervise edendamisse väljaspool tervishoidu, sest just seal asuvad “terviseaida võtmed?.
Indiviidi roll ehk mida ise enda heaks ära teha saab?
Omavalitsuse tasandil saab panustada oma paikkonna rahva tervisesse ja mitte ainult kergliiklusteede rajamise, ujulate ehitamise ja teiste suuri investeeringuid nõudvate meetmetega. Näiteks kui volikogudes põhjalikult läbi analüüsida kõik oma haldusterritooriumil toimunud õnnetusjuhtumid, võib ainuüksi selline meetod neid vähendada. Rootsis on sel viisil saavutatud oma piirkonnas õnnetuste kuni 18%-line vähenemine.
Ehkki igaüks meist mõistab tervist erinevas kontekstis, saab iga inimene oma tervise heaks juba siis panustada või sellesse investeerida, kui ta on terve. Kõik algab endale esitatud küsimusest “Miks ma olen senini olnud terve?” ja sellele vastuse leidmisest. Sellest lähtub teeots ja võimalus, teadvustatud ning sihipärane suund, mille järgimisel saab vähendada riske ja püsida võimalikult kaua tervena. Tervis ei ole lihtsalt looduse and, millega võib hoolimatult ümber käia, kuid tavaliselt hakatakse tervise pärast muretsema alles siis, kui on liiga hilja.
Peale selle, et riik ja omavalitsused hoolitsevad ja vastutavad oma rahva tervise eest, tuleks meil endil ka midagi teha ? kas või astuda maha “elu kiirteelt? ja mõelda järgmistele küsimustele:
- Kas olen muretsenud koju suitsuanduri?
- Kas kasutan alati sõidu ajal turvavööd?
- Kas keeldun kaasa sõitmast, kui roolis on “lõhnadega? juht?
- Kas istun autorooli, kui olen tarvitanud alkoholi?
- Kas sõidutan väikest last autos turvatoolis?
- Kas kannan pimedal ajal helkurit?
- Kas tean vererõhu, kolesterooli ja veresuhkru taset oma organismis?
- Kas hoolitsen regulaarselt oma hammaste ja suuhügieeni eest?
Mitut eeltoodud riskidest olete endal, oma lähedastel ja kaaskondlastel suutnud vältida? Ausad vastused aitavad leida teed muutustele turvalisemaks eluks ja terviseriskide vähendamiseks.
ANDRUS LIPAND,
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist
