Kui isiklikul tasandil on selle ühinemise mõjud igaühele väga erinevad ja individuaalsed, siis riiklikul tasandil on raske üle hinnata asjaolu, et Eestile avanesid toetuste taotlemiseks Euroopa Liidu regionaalpoliitika fondid.
Need on kokku neli struktuurifondi, mis on mõeldud Euroopa erinevate regioonide majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste tasandamiseks ning tasakaalustatud arengu tagamiseks. Lähiaastatel pakub Euroopa Liit meile regionaalarenguks raha, mis on meie senistest ressurssidest mitmeid kordi suurem. Struktuurifondide kaudu tuleva abi toel saab rahastada kohaliku piirkonna infrastruktuuride arendamist, keskkonnakaitseobjekte, tõsta ettevõtluse konkurentsivõimet, arendada inimressursse ja teostada maaelu- ning põllumajandusprojekte.
Ehk kokkuvõtlikult ? me võime linna, valla, küla, ettevõtte või seltsi tasandil taotleda olulist abi omaenda elamis- ja töökeskkonna parandamiseks ning arendamiseks.
Hästi läheb ka ehitajatel, puidutöötlejatel
Kuni selle aasta esimese maini olid Euroopa Liidust tulevatest toetusest osa saanud peamiselt põllumajandustootjad investeeringutoetuste näol. Ka 2004. aastal said põllumehed põllumajandustootmise investeeringutoetusi põllumajandustehnika soetamiseks ning tootmisobjektide ehitamiseks.
Mul on hea meel, et Ühispank on saanud abiks olla mitmetele Jõgevamaa põllumajandustootjatele neile vajaliku soetamisel kas sildfinantseerijana või ettevõtja omafinantseeringu toetajana.Eesti sisemajanduse koguprodukt, mis näitab riigi majanduses toodetud lisandväärtuste summat, on 2004. aastal 2003. aastaga võrreldes iga kvartal kasvanud. Näiteks tänavu teises kvartalis oli majanduskasv 5,9 ja kolmandas kvartalis 6,1 protsenti. Majanduskasvu taustal võime pangas heameelt tunda kohalike ettevõtete arengu üle. Lisaks põllumajandustootjatele läheb hästi ehitusettevõtetel, masinatootjatel ja -müüjatel, teedeehitajatel ja teedeehituse materjalide ning killustiku tootjatel, puidutöötlejatel ning jaekaubandusega tegelejatel.
Kogu Eestis suurenes ettevõtete realiseerimise netokäive 2004. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 10,5 miljardit krooni ehk 12 protsenti.
Soomlastel kasulikum laenu võtta Eestis
Eraisikutele oli 2004. aasta erakordselt madalate laenuintresside aasta. Kui intressitasemed langesid vaikselt terve aasta jooksul, siis 2004. aasta lõpus pakkus Ühispank eluasemelaenu rekordiliselt madala intressimääraga. Eluasemelaenu intress 2,8 protsenti aastas tekitas esimest korda lähiajaloos olukorra, kus arenenud riikide kodanikel, sh Soome kodanikel, oli soodsam võtta eluaseme ostmiseks laenu Eesti pangast kui Soome pangast.
Kuigi ka 2004. aasta ei olnud veel kahjuks see aasta, mille kohta oleksime võinud öelda, et Jõgevamaal ehitati esimene nüüdisaegne korterelamu, võtsid Jõgevamaa inimesed siiski laenu korterite ja elamute renoveerimiseks ja soetamiseks.
Kui Jõgevamaa kortereid ja eramuid osteti nn ?teisel ringil?, siis nii Tartusse kui Tallinna osteti ka päris uusi kortereid. Mul on hea meel, et oleme andnud laenu ka päris uute eramute ehitamiseks Jõgevamaal. Eluasemelaenude võtmise aktiivsuse kasv viitab selgesti inimeste laenuvõime kasvule ehk sissetulekute suurenemisele. Eesti keskmine brutopalk 2004. a kolmandas kvartalis oli 7021 krooni, mis oli 9,2 protsenti suurem kui mullu samal ajavahemikul.
Aktiviseerusid ka korteriühistud
Kuid stabiilses majandusruumis peavad olema nii laenajad kui säästjad. 2004.aasta tõi neile, kes on otsustanud läbi säästmise investeerida tulevikku, juurde mitmeid võimalusi. Ühispank lõi uue III samba ehk vabatahtliku pensionikindlustuse fondi, et laiendada võimalusi pensioniraha kogumiseks. Täiesti uut laadi tootena tõi Ühispank turule investeerimishoiuse, mis ühendab endas börsi tulususe ja hoiuse kindluse.
Paigutused Soome ja Jaapani turule võimaldavad hoiustajatel teenida aktsiainvesteeringutega võrreldavat tulu ilma riskita kaotada oma raha. 2005. aastal jätkab Ühispank investeerimishoiustega maailma erinevatele turgudele.
Laenuturul aktiviseerusid ka korteriühistud, kes laenasid korterelamute kordategemiseks ja küttesüsteemide väljavahetamiseks.
Mitmete objektiivsete arengunäitajate poolest jääb Jõgevamaa maakondade pingereas viimaste hulka. Nende näitajate alusel iseloomustab Jõgevamaad kõrge tööpuudus (töötuse määr 2003 oli 15,8 protsenti) ning madal sissetulek (2003 oli leibkonna keskmine netosissetulek kuus 2040 krooni). Kuid lisaks arvulistele keskmistele näitajatele iseloomustavad meie elu kvaliteeti ka nn ?pehmed väärtused?. Jõgevamaalaste subjektiivse arvamuse kohaselt on Jõgevamaa kvaliteetne, inimsõbralik ja maakondade pingerea tipus asuv piirkond, kus on hea ja turvaline elada. See, kuidas meie kvaliteetne elukeskkond väljendub objektiivsetes arengunäitajates, sõltub meist ja meie edaspidistest tegevustest, ka Euroopa Liidu poolt pakutavate abirahade targast ja oskuslikust kasutamisest meie elukeskkonna parandamiseks. Eesti Ühispank pakub omalt poolt nõu projektide ettevalmistamisel ja taotluste koostamisel ning investeerimis- ja sildlaene projektide rahastamisel.
Selleks andku kõigevägevam meile 2005. aastaks ja edaspidiseks jõudu muuta asju, mille muutmine on meie võimuses; meelekindlust leppida asjadega, mille muutmise ei ole meie võimuses ning tarkust nende vahel vahet teha.
TIINA EREB,
Ühispanga Jõgeva kontori direktor
