Valentinipäev on oma nime saanud 3 sajandil Rooma Keisririigis elanud munk Valentinuse järgi, kes oli tollal keelatud ristiusu pooldaja ning laulatas abiellujaid vastavalt ristiusu tavadele. Samuti soovitas ta meestel sõjaväeteenistusest kõrvale hoiduda ja perekondade juurde jääda. Seepärast sattus Valentinus valitsejate viha alla ja mõisteti surma.
Hiljem sai Valentinus tuntuks armastajate kaitsepühakuna ja tema mälestuspäev on juba aastasadu tuntud kui noorte armunute päev. Valentinipäeva tähistamine on laialt levinud Itaalias, Prantsusmaal ja Inglismaal. Eestis on sõbrapäeva tähistamine aga veel väga uus komme. Traditsiooniliselt on komme saata sel päeval südamesõpradele kirjakesi, kaarte, lilli ja kingitusi. See on päev, mil palutakse kätt ja kingitakse sõrmuseid.
Veebruari keskel on peetud ka vanarooma viljakusepidusid, mille ajal neiud oma nimega lehed , mille ajal noormehed need sealt välja võtsid. Sel kombel said noormehed endale loosimise põhjal järgmiseks aastaks kaaslase.
Südamekujulised kingitused
Ühe keskaegse legendi järgi oli 14.veebruar see päev, mil linnud valivad endile sobiva paarilise eelolevaks pesapunumiseks.
Tänapäeval on valetinipäeval laiem tähendus, see on päev sõprade meelespidamiseks. Valentinipäeva sümbol on süda, süda kaartidel, kirjadel, paeltel, südamekujulised kommi- ja kinkekarbid.Kingitakse ka lilli- punased roosid on leegitseva, kirgliku armastuse sümboliks, roosad räägivad igatsusest ja valged puhtast sõprusest.
Sõbrapäeva tähistatakse traditsiooniliselt ka paljudes koolides, lasteaedades ja kultuurimajades. Laiuse Põhikoolis olid näiteks üleval postkastid, kuhu lapsed said jätta oma kaaslastele õnnitlusi. Samuti valiti õpilaste arvamuse kohaselt kooli sõbralikum poiss ja tüdruk.
Väikesed heateod
Jõgeva Gümnaasiumis oli reede õhtul ülekooliline õhtune pidu ansambliga, vahetundide ajal korraldati aga vahvaid mänge, kus sai osaleda sõpruskonniti. Maarja põhikoolis kuulutati välja konkurss, millega kutsuti üles valmistama kaarte ja kirju, millest pandi üles näitus ja parimad said ka auhinnad. Väikesed käsitööd olid valmistatud väga erinevast materjalist.
Esku lasteaed-algkoolis oli sõbranädal. Koolilapsed kinkisid terve nädala jooksul kaasõpilastele väikeste heategude eest kaardikesi. Kaardikesed olid kinnitatud ka klassijuhataja allkirjaga. Vabatahtlik oli ka osalemine konkurssil, kus kirjutati jutukesi sellest, kuidas sõbrapäev üldse tekkinud on. Tööd pandi üles ka stendile, plaanis on kirjatükid ka köita ja säilitada.
Koolilastele oli nädala tähtsaimaks sündmuseks Valetini ja Valetina valimine, lapsed pidid täitma valimistel mitmeid erinevaid ülessandeid. Esku lasteaiaosa vanem rühm oli kujundatud eile kohvikuks, kus söödi head-paremat, mängiti ja valmistati kaardikesi. Päeval mindi külla ka nooremale rühmale, kingiti kaardikesi ning mürati koos.
Saduküla Põhikoolis oli õpilastele pidu, kus valiti parimad sõbrad ning osaleda sai kroonisel loteriil.
Avatud oli ka sõbrapäeva postkast.
Palamuse gümnaasiumis viivad sõbrapäeva traditsiooniliselt läbi üheksandad klassid. Kolmapäeval saadeti klassidesse paber seitsme küsimusega – kooli kõige naljakam, kõige lahedam inimene ja kõige lahedam õpetaja, kuidas tähistad sõbrapäeva, kas viitsid vorpida sõbrapäeva kaarte. Reede hommikul ilutses alumise korruse koridori seinal plakat, kus olid kirjas, vastused nendele küsimustele. Õhtul toimus kooli saalis sõbrapäeva pidu, millel pannakse sõbrad võistlema. Päev lõppes videodiskoga.
EVA KLAAS
BIRGIT KASTEPÕLD
