Paljud paigad said jälle nägusamaks

Jõgeva vallas Laiusel korrastasid talgulised kiriku ja pastoraadihoone piirkonda. “Suuremaks tööks oli pühakoda ümbritseva kiviaia lõunapoolsema külje puhastamine okstest, lehtedest ning võsast. Enne tööd konsulteerisime muinsuskaitsetöötaja Sille Raidverega,” rääkis talgujuht Leina Kreek.  “Talgutel osalesid usinasti ka Laiuse koguduse liikmed ning kirikuõpetaja Georg Glaase. Tõeliselt maitsva talgusupi keetis Naiskodukaitse liige Jaanika Kapp,” rääkis ta.

“Lehti ja sodi oli omajagu. Nüüdseks on see praht koristatud ja külaplats jaanipäevapeo pidamiseks valmis,” ütles  Ehtel Valk, kes oli koos Aili Torimiga talgujuhiks Vaimastveres. “Tore, et meie tööseltskonnaga ühinesid ka noored. Põnevaks seigaks osutus vanaaegse elektriseadme leidmine. Ühed pidasid seda tolmuimejaks, teised puhuriks. Masinale oli aga vene tähtedega kirjutatud Buran,” rääkis Valk. Tema sõnul tehti talgutel ettevalmistusi külaplatsi äärest koolimaja taha ulatuva terviseraja ehitamiseks.

Küttepuud seltsimajale    

Pala vallas algasid heakorratööd enne ametlikku talgupäeva. Õpetajad ja õpilased, kaasa arvatud esimese klassi poisid ja tüdrukud, andsid ilusama väljanägemise koolimaja, vallavalitsuse töötajad ökopaisjärve ümbrusele. Assikvere külas said talgud teoks 3. mail. “Koristasime seltsimaja ümbrust. Panime riita puid, mida kasutame seltsimaja kütteks, ja kogusime oksi jaanituleks,” ütles  Anu Värk. Tema oli Assikveres talgujuhiks esimest aastat. Hoolitseti ka selle eest, et inimestel meeldivam bussi oodata oleks.

Töökindad Torma vallavalitsuselt

Torma vallas Sadalas korrastasid talgulised rahvamaja ümbritsevat suveaeda. Seekord oli otsustatud korda teha suurem territoorium kui varasematel talgupäevadel, sest tänavu toimub Sadalas mitmeid kultuurisündmusi, millest rahvarohkemad tõotavad tulla laulu- ja tantsupeotule tulemisele pühendatud simman ja külateatrite festival. Oma traktori ja järelkäruga oli talgutele tulnud taluperemees Sulev Tutt. Tänu osaühingu Sadala Agro vastutulekule saadi praht vedada kohta, kuhu sellise kraami paigutab ka põllumajandusettevõte. Talgujuhiks oli Sadalas Vilja-Mari Luhalaid, keda abistas Sadala Külade Seltsi eestvedaja Pille Tutt. Supi keetis ja koduleiva küpsetas Luule Väin.  Talgupäeval korrastatud rahvamaja suveaeda on plaanis  ehitada ka laululava.

Näduveres tuli talgutele üle kolmekümne inimese. “Traditsiooniliselt korrastasime kiigeplatsi. Töö saime valmis tunniga. Teatud mõttes ergutas kiiresti tegutsema ka külmavõitu ilm. Nüüd on külaelanike ja meie sõprade ja tuttavate kooskäimispaik taas jaaniõhtuks valmis. Enne pidu on veel tarvis vaadata, et kiige ja istepinkidega kõik korras oleks,” rääkis talgujuht Ülvi Nool. “Omakandi talgulistele tuli koostööpartneriks Torma vallavalitsus, kes võimaldas kõigil talgulistel saada töökindad. Näduvere külaseltsi liikmetele olid aga talgupäeva kingituseks paikkonna sümboolikaga T-särgid,” märkis ta.    

Näduvere talgulistele tutvustati külaseltsi ajalugu, mis pakkus eriti huvi seltsi uutele liikmetele. Seltsi juhatuse liikmed Ülvi Nool, Tiina Välb ja Urmas Kask andsid ülevaate seltsi elluviidud projektidest alates 2008. aastast (ühenduse asutamine ) ja praegu teostatavast rahvusvahelisest projektist. Võimalik oli esitada teemakohaseid küsimusi.

Puhtamaks ja avaramaks

Puurmani vallas Sadukülas töötas veerandsada talgulist. “Meie küla sai nüüd märksa puhtamaks ja tundub, et avarustki on nüüd rohkem,” märkis talgujuht Annika Ojasaar. “Sadukülas korraldati ka teised talgud, mis toimusid endise koolimaja ja nüüdse vabaajakeskuse ümbruses,” lisas ta.

Saare vallas Jaama külas asuvas Kütivälja talus organiseeris talgud sinnakanti koos perega äsja elama asunud Sergey Andreev. Suurem osa plaanis olnud töödest sai tehtud. “Koristasime allika ümbrust raiejääkidest, mis olid veel maha jäänud eelmisest omanikust. Samuti puhastasime prahist 500 meetrit teed. Korjasime kokku ka rohkesti alkohoolsete jookide pudeleid, mida sai poolteist 150-kiitrist kilekotitäit,” rääkis talgujuht.  Kütivälja talgulised said kaasa võtta ka allikavett ja proovida lasta püstolambudega.

“Talgud on igati sobiv sündmus traditsioonide arendamiseks ja uute ideede teostamiseks, ühistegevuseks ja eri põlvkondade koostööks. Mitmel pool töötasid koos vanematega lapsed ja lapselapsed. Usinasti olid kaasa löömas ka pered, kes ühte või teise kohta äsja elama asunud,” märkis Teeme ära! talgupäeva Jõgevamaa koordinaator Pille Tutt.

Ainsaks Jõgevamaa omavalitsuseks, kus talgutöid polnud registreeritud Teeme ära! kodulehele, oli Mustvee linn, millest ei saa loomulikult  järeldada, et seal puhtusest ja ilust ei hoolitaks.

Tabiveres askeldati mitmel pool

Maarja-Magdaleenas korrastati küla puhkeala ehk vabaõhulava ja selle ümbrust. Riisuti leheprahti, koristati murdunud puid ja kuivi oksi. “Puhkeala on nüüd suvisteks pidudeks valmis. Talgulisi oli 15, aga meie kandis tehti veel tööd ka külakeskuses, kus koristati kiriku ümbrust ja õunaaeda,” rääkis talgujuht Tiia Pärtelpoeg, kes teadis lisada, et talgulised askeldasid ka Kassema külaplatsil.

 Tabivere mõisapark tehti sealse gümnaasiumi õppealajuhataja Kadi Kesa sõnul korda peamiselt õpilaste poolt ja juba aegsasti.  Suuremad riisusid kõnniteede äärest lehti, väiksemad tassisid pargist kuivanud oksi ja korjasid prügi.

Ajaloolist rattaaeda, kus teatavasti  lähiajal BMX-rada valmib, oli korrastama tulnud koguni veerandsada talgulist.

“Saime päris palju ära tehtud. Esimene pool päevast kulus rattaaia koristamisele ja raiest jäänud okste põletamisele. Nüüd  kannatab seal juba ringigi liikuda. Pärastlõunal tegelesime BMX- raja hüpete kujundamisega. Oli vinge ja tulemuslik päev, korraldajad tänavad südamest kõiki, kes appi tulid,” rääkis Tarmo Raudsepp.

Töötati ka Põltsamaa kandis

Põltsamaa piirkonnas toimusid laupäeval talgud Põltsamaa linnas, Põltsamaa vallas ja Pajusi vallas. Lustivere külas toimusid talgud koolimaja vastas asuval haljasalal ja  kultuurimaja taga. Kultuurimaja juures oli ette võetud puude saagimine, lõhkumine, vedamine ja ladumine. Selle töö oli ette võtnud Lustivere kultuurimaja segarahvatantsurühm, lisaks veel mõned abilised. Lustivere külaseltsi juht Riina Paluoja lausus, et puudeteoga on ametis tosin inimest, väiksem seltskond tegutses koolimaja juures ja korrastas haljasala. Talgutel osales Riina Paluoja sõnul ka 15 last. Külaseltsi juht rehkendas, et kolme päeva jooksul on Lustiveres talgutöödel käed külge löönud umbes 60-70 inimest.

Põltsamaa linnas on alati üheks suuremaks talgutööde objektiks olnud Sõpruse park, nii ka sellel korral. Talgujuhi Guido Poogi sõnul oli Sõpruse pargi korrastustöödel osalemas üle 20 inimese. Pargis riisuti ja põletati lehti ning muud talvist prahti, korrastati lillepeenraid ja tehti muidki hooldustöid. Siin osales talgutöödel ka president Arnold Rüütel. Tema sõnul on see park mälestusväärne koht, kus on aastaid tähelepanuväärseid üritusi korraldatud. Rüütli sõnul on Sõpruse pargi korrastustöödel kaasalöömine 20. augusti klubi liikmete moraalne kohustus.

Põltsamaa raamatukogu juures tegutsesid Eesti Noorte Naiste ja Meeste Kristliku ühingu liikmed Põltsamaalt. Ühingu esindaja Milvi Lojanderi sõnul oli seekord Lillemetsa pargis korrastustöid tegemas paarkümmend inimest. Talgul osalesid ka SOS lasteküla maja lapsed koos sealse ema abilisega. Lillemetsa pargis asuvad ka mõned aastad tagasi sinna sama ühingu eestvedamisel rajatud laste atraktsioonid.  

Lojanderi sõnul plaanivad nad lisada sinna veel paar atraktsiooni ja ümbritseda väikelasteala aiaga. Selleks on vaja veel raha koguda. Just sellel eesmärgil avati eile Põltsamaal Lille tänava vanas koolihoones laat.

Arboreetumis põnevad talgud

Luua arboreetumis tegutsenud talgulistel oli käsil päris põnev töö: turbapeenra rajamine metsaaeda. Sellist toredat nime kannab hõre metsaala arboreetumi parkla lähedal Luua-Nava tee ääres.

“Siinsed tiigid ja kraavid said puhastatud juba möödunud aastal, nüüd rajame siia turbapeenrad, kus hakkavad tulevikus kasvama rododendronid ja muud ilutaimed,” ütles Luua metsanduskooli puukool-arboreetumi juhataja Ivari Kandima. “Mõned iirised, kõrrelised ja ronitaimed jõuame ehk veel tänagi mulda panna, rododendronid istutame aga alles suve hakul. Neid on meil oma varudest võtta, ent plaanime neid ka Lätist ja Soomest juurde tuua.”

Turbapeenra ääred laoti kujult ehitusplokke meenutavatest turbapätsidest. Nende ühendamiseks kasutati bambusest grillitikke. Kui ääred laotud, täideti peenar lahtise turbaga.

“Kolme-nelja aasta pärast võib see paik juba päris kena olla, eriti juuni keskel, kui rododendronid õitsevad,” arvas talgutel kaasa löönud Luua metsanduskooli õpetaja Evelin Saarva.

Palamuse kalmistul tegi seitsmeliikmeline seltskond tavalisi heakorratöid: riisus kokku lehti ja oksarisu. Prahiga täidetud prügikotte kogunes kalmistumüüri äärde päris pikk rida.

Ainus meeshing töötegijate hulgas oli talgujuht Ivar Vinkmann.

“Oleks mehi rohkem kohale tulnud, oleksime jätkanud mullusel talgupäeval alustatud tööd, kalmistumüüri äärde tee rajamist,” ütles Ivar Vinkmann ja lisas, et osa Palamuse kandi tublisid mehi alustas talgupäeva hoopis MTÜ Palamuse Pritsumehed aastakoosolekut pidades.

“Pärastpoole on neilgi plaanis depoo ümbrust koristada,” ütles Vinkmann, kes ka ise vabatahtlike pritsimeeste hulka kuulub.

</p>

Kuremaa alevikus meenutas talgupäev väiksemat sorti laulupidu: talgujuht Kaido Väljaotsa sõnul tuli talgutööd tegema üle seitsmekümne inimese. Kes riisus lossiümbruses lehti, kes värvis lossi rõdupiiret, kes puhastas alevikusüdames kõnnitee äärekive, kes võitles järve ääres võsaga. Korrastati ka ujula ja valitsejamaja ümbrust. Õhtul ootas kõiki talgulisi tasuta saun Kuremaa ujulas.

RIINA MÄGI

KAIE NÕLVAK

TOOMAS REINPÕLD

JAAN LUKAS