Positiivse poole pealt tuleb nimetada eelkõige Jõgeva Gümnaasiumi lasketiiru ümberehitamist hubaseks tartaankattega spordihalliks, kus on meeldiv treenida ja kus saab ka koduseid võistlusi korraldada. Korraliku staadioni puudumine Jõgevamaal sundis mind midagi ette võtma Laiuse staadioni 400-meetrise asfaltringiga ? kuskil oli ju vaja harjutada ja võistelda.
Nüüd ongi mitme aasta töö vilja kandnud – Jõgeva valla, fondide ja oma rahakoti abiga on hangitud Laiuse staadionile niipalju rajakatet, et seal saab teha pea kõiki kergejõustikualasid. Kevadel rajame poistega vanasse kooliaeda ka vasaraheitepaiga.
Suve hakul toimuvad Laiusel Jõgevamaa noorte kergejõustiku meistrivõistlused ja TV 10 Olümpiastarti maakondlik mitmevõistlus ning enam ei pea me mõne ala tegemiseks Jõgevale või Luuale sõitma.
Ent põhimõtteliselt on Laiusel tegemist siiski treeningstaadioniga, kus maakondlikke võistlusi tuleb korraldada parema puudumisel.
Negatiivsemast – mitut olemasolevat pisistaadioni on ajahammas kõvasti räsinud. Torma asfaltkummist rajakate on mõne koha pealt olematuks kulunud, Jõgeva Ühisgümnaasiumi staadioni alusasfalt on kui Vooremaa minimudel ? kõigi oma muhkude ja aukudega. Milleks ja millist staadioni oleks Jõgevale vaja, sellest allpool.
Miks ja milline?
Jõgeva(maa) on nii kaua korraliku staadionita olnud, et oma loomult skeptikuna ei taha ma sellesse uskuda enne, kui see valmis on. Seda enam, et Jõgeva linna poliitilised jõud ei ilmuta sugugi üksmeelt staadioni ehitamise aja, koha ja viisi üle. Isegi staadioni otstarbekuse küsimus on üles tõusnud. Siiski on vale väide, et meie kliimas on staadioni kasutusaeg lühike ning seepärast on kasulikum ehitada spordisaale. Vastupidi, kevadel ja sügisel, kui mujal veel pori, saab staadioni rajakattel nii mõndagi teha, muu hulgas ka kehalise kasvatuse tunde läbi viia.
Jõgevamaale staadioni ehitamise parim paik on kahtlemata maakonna keskmes olev Jõgeva linn. Et staadioni kasutegur oleks võimalikult suur, tuleks see rajada kahe suure kooli lähedusse ehk siis just praeguse Jõgeva Gümnaasiumi spordiplatsi kohale. Ja minu kindel arvamus on, et staadion peab tulema täismõõtmetega, vastasel juhul pole mõtet kallist tartaani raisata. 330m ringiga staadion jääb väikseks juba maakondlike võistluste jaoks ja kõigist suurematest võistlustest võime sel juhul suu puhtaks pühkida. Sirgel peaks olema kaheksa rada, ringi peal piisab kuuest rajast, see aitab osaliselt säilitada parki, aga ei takista vabariiklike võistluste korraldamist.
Täismõõtmetega staadionile mahuvad lahedasti ära kahe gümnaasiumi kehalise kasvatuse tunnid, ka treeningutel ei jääda üksteisele jalgu. Staadioni ei saa võtta pelgalt kergejõustiklaste või jalgpallurite treeningpaigana, tänapäevase staadioni puhul leiavad sinna kindlasti tee ka teiste alade tegijad.
Õigustatud küsimused hooldamise kohta
Ma saan täiesti aru Jõgeva Gümnaasiumi direktorist Taisto Liivandist, kes kardab oma kooli WC-de ja du?iruumide heakorra pärast. Kui kavandatav staadion saab meie maakonna esindusstaadioniks, mida kasutatakse nii linna kui ümberkaudsete valdade sportlaste poolt (mina tuleks oma Laiuse noortega ka vähemalt korra nädalas), siis tuleb leida lisaraha, et paremini hooldada gümnaasiumi riietus- ja du?iruume.
Taisto Liivandi tõstab ka õigustatud küsimuse staadioni hooldamisest. Olen oma kireva elukäigu jooksul olnud muu hulgas ametis ka Viljandi spordikooli staadionimeistrina ning tean, et suure staadioni töökorras hoidmiseks ei piisa lihtsalt ülejalutamisest. Korralikul kergejõustikustaadionil on palju inventari, on kõrgushüppe- ja teivashüppepaigad. Kõike seda on vaja talvel kusagil hoida. Selleks oleks jälle vaja staadionimaja koos inventariruumidega, seal võiks olla siis ka riietus- ja du?iruumid, samuti kohtunikutööks vajalikud ruumid.
Vabariiklikud võistlused toovad küll raha sisse (majutus ja toitlustamine), aga nende korraldamiseks Jõgeval tuleb siiski kõvasti tööd teha. Tänavu valmivad staadionid Rakverre ja Türile, ning seal on olemas vägagi tegus kergejõustikuaktiiv.
Meil puudub näiteks kohalik kohtunikekaadergi (tõsi, SK Contra ei istu, käed rüpes, tänavu kevadel korraldame noorte kergejõustikukohtunike koolitamiseks õppepäeva).
Jõgeva ja kergejõustik
Taisto Liivandi kurdab, et inimestesse (ehk siis kergejõustikutreeneritesse) ei taheta Jõgeva linnas investeerida. Kas see nüüd mingiks lohutuseks on, aga ega mujal ka ei taheta. Näiteks SK Contra tegevustoetus on just nii suur, et saame ära teha oma võistlussõidud ning osta hädavajaliku inventari, treeneri palgaks küll eriti raha ei jää. Pigem tuleb veel peale maksta, nagu mullu, kui Laiuse staadioni rajakatte eest tasumiseks tuli mul oma palgaraha mängu panna, et rajakatte müüja ees mitte lolli olukorda jääda.
Aga ega palk kellestki head treenerit tee. Aga ütlen küll ausalt, et kui mingi omavalitsus sooviks minu oskusi ja tööd hinnata teistmoodi kui nagu konveieril jagatavate aukirjadega, siis kaaluksin pakkumist väga tõsiselt.
Ometi on mul Taisto Liivandile üks tõsine etteheide. Ta ütleb: «Meil pole oma treenereid.» Aga tema enda kooli kehalise kasvatuse õpetaja Piret Koll on juba neli aastat tüdrukutega tõsist tööd teinud, näiteks tänavustel maakonna noorte sisemeistrivõistlustel tulid tema kergejõustikutüdrukud esikolmikusse 16 korral. Ning nii mõneski asjas ei häbene mina küll Pireti käest nõu küsida.
Miks Jõgeva linnas kergejõustik nii sandis seisus on, ei ole tegelikult kõrvalseisjana minu hinnata. Selle, kas kergejõustikku on Jõgevale vaja ja millises mahus, peaksid Jõgeva spordimehed ja linnavalitsus isekeskis paika panema. Aga muidugi, ega seni ei keela keegi linna kergejõustikuhuvilistel noortel koputamast spordiklubi Contra uksele.
Loodan, et võidab terve mõistus ning Jõgeva saab korraliku täismõõtmetega staadioni. Loodan, et Jõgeva Gümnaasiumi mured leiavad lahenduse. Loodan, et Jõgeva noortel on võimalik harrastada olümpiamängude peaala kergejõustikku. Selleks kõigeks on nüüd vaja tegelikult vaid üht ? head tahet.
Hendrik Lindepuu, SK Contra kergejõustikutreener
