Palamusel peetud rahvusvahelisel festivalil Balti Ramp said kokku Eesti, Läti ja Leedu tugevamad harrastustrupid. Üksteise lavastuste vaatamine tekitas uusi mõtteid ja vaatenurki.
Neljapäevast laupäevani kestnud festivalil vaadati ära kuus lavastust ehk kaks iga riigi esinduselt. Valiku tegi iga maa harrastusteatrite liit, pidades silmas seda, et lavastused oleksid teineteisest erinevad ja huvitavad ka teisest rahvusest publikule. Zhüriid festivalil polnud ja laureaaditiitleid ei jagatud, küll aga jälgisid etendusi kolme riigi eksperdid, kes truppidele tagasisidet andsid. Sõnaõigus oli neil aruteludel tegelikult igaühel, kel midagi öelda oli. Nii kujuneski festivalil välja soe ja pingevaba, aga samas asjalikult arutlev õhkkond.
“Oleme saanud siin näha eredaid näitlejatöid, mis teeksid au ka kutselistele truppidele,“ ütles Läti Harrastusteatrite Liidu asepresident Inta Kalnina. “Meeldiv on ka see, et siin tulevad välja iga riigi harrastusteatri eripärad.“
Inta Kalnina sõnul on Läti, Leedu ja Eesti harrastusteatrite kontaktid viimasel ajal harvemaks jäänud, kui need omal ajal olid.
“Nüüd oleme harjunud käima USAs ja Islandil, aga sellest, mida üleaedsed teevad, pole meil pahatihti enam aimugi,“ ütles Inta Kalnina.
Sama kinnitas rahvusvahelise harrastusteatrite assotsiatsiooni AITA/IATA Leedu keskuse president Jonas Andriulevičius: et nüüd, mil piirid avatud, otsime õppimisvõimalusi kogu maailmast, aga naabritega, kellega tegelikult kõige lähedasemad oleme, saame kokku harva.
“Mul on väga hea meel, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist soiku jäänud Baltikumi harrastusteatrite festivalidele nüüd taas elu sisse on puhutud,“ ütles Andriulevičius. “Üksteiselt õppimise kõrval saame siin ka ühiseid probleeme arutada. Rahaliselt raske on meil ju kõigil, aga rahata ei saa näiteks professionaalseid lavastajaid palgata. Samas peavad lavastajad harrastajatega töötades endast rohkemgi andma kui kutseliste truppide puhul: nad peavad lisaks näitejuhi rollile täitma pedagoogi ja psühholoogi oma.“
Külaliste meelest oli festivali toimumispaik õnnestunult valitud.
“Suures linnas oleks festival kujunenud arvatavasti formaalsemaks. Siin, Palamusel lisandub hingelist lähedust soosivale õhustikule äratundmine, et oleme väga paksu ajaloolise kultuurikihiga paigas,“ ütles Jonas Andriulevičius.
“Nii siin, Palamusel, kui ka Voore külalistemajas, kus ööbime ja kus toimusid festivali töötoad, on meid vastu võetud suisa kuninglikult,“ lisas Inta Kalnina.
Eesti Harrastusteatrite Liidu tegevjuhi Kristiina Oomeri sõnul läks Palamuse festival igati korda ning suured teened olid selles Palamusel tegutseval MTÜl Look, Palamuse rahvamajal ja kihelkonnakoolimuuseumil. Eesti, Läti ja Leedu harrastusteatriliikumise juhid kasutasid aga festivalipäevi ka selleks, et edasisi koostööplaane pidada.
“Tuleval aastal toimub Balti Ramp kindlasti: see saab teoks septembri alguses Lätimaal Jelgavas,“ ütles Kristiina Oomer. “Tulevikus oleks aga mõistlik festivali korraldama hakata üle aasta ning viia iga kord omavahel kokku teatud profiiliga trupid: kord nukuteatrid, kord üliõpilasteatrid jne. Et kolme riigi harrastusteatrid aga omavahel suhtlema peavad, see on päris selge. Ka tänavusel festivalil Eesti-poolse eksperdina esinenud näitlejanna Kaie Mihkelson rõhutas, et üksteise lavastuste vaatamisest tõuseb harrastustruppidele suurt kasu: nii sünnivad uued ideed ja uued vaatenurgad.“
i
RIINA MÄGI
