Laupäeval peeti Palamuse lauluväljakul endiste poliitvangide ja represseeritute kokkutulek, kus osalesid Nõukogude okupatsioonivõimu poolt süüdimõistetud ja karistatud inimesed. Koosolemisel räägiti sellest, kuidas vabadusvõitluse kangelaslikku ja kannatusterohket minevikku noortele paremini ning meeldejäävamalt tutvustada.
Kokkutuleku peakorraldaja Jõgevamaa endiste poliitvangide ja represseeritute ühingu esimehe Heino Läti sõnul saabus kokkutulekule üle kolmesaja viiekümne osaleja Eestimaa erinevatest paikadest: poolsada osavõtjat tuli Tallinnast ja Rakverest ning rohkesti ka Tartust. Parkla oli autosid täis.
Avatseremoonial heisati Eesti Endiste Poliitvangide Liidu lipp ja lauluväljakule toodi maakondlike ühenduste lipud. Palve luges EELK Palamuse Koguduse õpetaja Jaan Nuga.
Heino Lätt märkis, et kokkutuleku esinemistest võib üheks meeldejäävamaks pidada Eesti Memento esimehe Enn Tarto mõtteavaldust, kus ta väljendas nördimust kavatsuse üle müüa kunagine Patarei vangla erakätesse. “Nõustun igati Tarto seisukohaga, et tuleks säilitada hoone praegune väljanägemine ja avada seal kommunismiohvrite muuseum. Ennekõike on seda vaja ajaloo tutvustamiseks tänastele noortele ja järeltulevatele põlvedele.”
Muuseumi rajamist Patarei vanglasse peab tänuväärseks ettevõtmiseks ka endiste poliitvangide ja represseeritute kokkutulekul osalenud ning tervitussõnu lausunud maavanem Aivar Kokk. “Ilma ajaloota pole tulevikku. Lastele ja noortele tuleks nii kodus kui ka koolis järjekindlalt selgitada, et vabadus pole Eestile kergesti kätte tulnud ning sangarlik iseseisvusvõitlus on nõudnud Kokkutulekul valiti Eesti Endiste Poliitvangide Liidu uueks esimeheks Valev Kaska. Seni juhtis seda organisatsiooni Leo Kangro. Lõunaks pakuti hernesuppi. Muusikalise tervituse tõid koosolijatele laulja Voldemar Kuslap ja ansambel “Laisad poisid ” Aivar Kokka eestvedamisel.
Kokkutulekul osalejatele meeldis looduslikult kaunis ja kultuurilooline Palamuse. Kõlama jäi mõte, et selles paigas võiksid represseeritud ja endised poliitvangid edaspidigi kokku saada.
Heino Lätt rääkis represseeritutele kehtestatud toetustest ja soodustustest. “Alates 2009. aastast kantakse iga represseeritu pangaarvele 2500 krooni, mida või tarvitada ravimite ostmiseks, sanatooriumis tervise taastamiseks, aga ka muuks otstarbeks. Kui represseeritu kasutab aastas 1000 krooni bussi- või rongisõiduks, siis kompenseeritakse sellest summast 500 krooni, ” teatas ta.
JAAN LUKAS
