Palamusel peeti Lutsu päeva

 

Palamusel peeti üleeile maailma esimest Lutsu päeva, mille käigus selgitati vaatamata roiutavale kuumusele maailmameistrid lutsulikel spordialadel, omandati käsitööoskusi, peeti maakonna memme-taadi tantsupidu ning tehti muud põnevat.

  

Suure Paunvere Väljanäituse jagu rahvast möödunud pühapäeval Palamusel küll polnud, ent esimest korda toimuva, seega rahvale tundmata-teadmata ürituse kohta oli inimesi siiski päris palju. Lutsu päeva käsitöötubadesse, kus läks tegevus lahti kohe hommikul, huvilisi igatahes jätkus. Kusjuures mõni õpihimuline oli kohale tulnud üsna kaugelt. Savihelmeste glasuurimise töötoas oli näiteks tarkust taga nõudmas Merike Olt Järvamaalt Imaverest.

“Et meil tegutseb Imaveres kunstikoda, siis oleme üsna ahned sealsetes ettevõtmistes kasutada sobivaid ideid sisse ahmima,” ütles Merike Olt. “Siia tulimegi otsima selliseid ideid ja inimesi, kes pole kadedad oma oskusi jagama. Siinseid töötube juhendavad käsitöömeistrid aga just sellised ongi: nad räägivad lahkesti kõik oma saladused välja.”

Savitööd huvitasid Merike Olti sellepärast, et keraamikaahi on Imavere kunstikojalgi olemas ja mida mitmekülgsemat kasutust see leiab, seda parem.

Käsitöötubades tegutses ka mehi. Minivitraazhi kokku tinutanud põltsamaalase Andro Otsuse oleks juhendaja Ene Luik-Mudist hea meelega koguni klaasikotta tööle palganud, sest see töö oli tal nii hästi “käpas”. Süvalepa mees Eivo Plans proovis aga lasteaia õues tegutsenud töötoas hoopis jõgevlanna Eda Lõokese käe all kirivööd kududa.

“Lapsed ees tegid, kus minagi siis viletsam sain olla,” ütles Eivo Plans ja kiitis vöökudumise päris mõnusaks ja rahustavaks tegevuseks.

Kui käsitöötubades käis, nagu öeldud, päris elav askeldamine, siis laadakauplejatel väga suurt lööki polnud. Justkui kokku lepitult olid mitu müüjat kaasa võtnud ka kauba, mis sellise ilmaga ostma kutsuda ei saanudki: soojad vestid, millega talvel hea teleka ees istuda… Joogi- ja jäätisemüüjail oli see-eest tõeline õnnepäev: ühte või teist neist kaubaartiklitest pruukimata oli palavust peaaegu et võimatu taluda.

Esimesed maailmameistrid

Lutsu päeva sportlikum osa läks lahti keskpäeval: võistelda sai lutsuviskamises, lutsukommi lutsutamises ja Teele patsi punumises. Et selliseid võistlusi pole teadaolevalt varem kusagil toimunud, oli võistluste nimetamine esimesteks maailmameistrivõistlusteks igati õigustatud.

Eriti palju kogunes Amme jõe äärde lutsuviskamise maailmameistri tiitli himustajaid. Et traditsioonilisel viisil lutsuviskamist oli tehniliselt natuke keeruline korraldada, visati lutsukividega hoopis märki: jõe ühel kaldal seisev võistleja pidi kiviga teisele kaldale serviti asetatud potikaanele pihta saama nii, et kivi vahepeal veepinda puutuks ja sealt taas üles põrkaks. Kümme esimest viskajat, kes märgile pihta said, pääsesid finaali.

Finaali esimeses ringis ei õnnestunud tabamust saada kellelgi, teises ringis kolksatas palamuslase Toomas Puusepa heidetud kivi aga ainsana vastu sihtmärki ja temale meistrikarikas pidulikult üle antigi. Lutsukommi lutsutamise maailmameistriks krooniti Alari Seer, kes sai lutsukommist jagu 5 minuti ja 56 sekundiga ning Teele patsi punumise võitis meeskond koosseisus Alari Seer, Kurmo Külm ja Elmo Tambur.

Lutsuviskamise finalistid lubasid igatahes peatselt Alpidesse treeninglaagrisse minna, võidetud karikate baasil kohaliku kellade ansambli moodustada ning võistluse jooksul heidetud kivide abil ööhämaruses saksapoiste parve jõepõhja lasta. Mis näitas, et võistlejad polnud võistluste korraldajatest sugugi vähem vaimukad.

Pidasid vastu

Palamuse laululaval pakkusid päeva jooksul meelelahutust ansambel Vana Kallim Aimar Pihlaku ja Villu Sinimetsa isikus, Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla puhkpilliorkester Raino Kubjase juhatusel, Palamuse tantsurühmad ning Assikvere külateater, Tabivere harrastusteater andis oma etenduse rahvamajas. Õhtul kell neli asusid aga laululava juurest teele maakonna memme-taadi peo osalised.

Palamuse Gümnaasiumi staadionil toimunud peol osalesid 16 memmede tantsurühma, 11 laulukollektiivi, neli kapelli ja instrumentaalansambel Retpop. Peokava keskele paigutatud nn Paunvere plokis tegid kaasa Palamuse Gümnaasiumi C-segarühm, segarühm Paunvere Tootsid-Teeled ja Palamuse segakoor Kuus Õuna. Peo lavastajateks olid Valdi Reinas ja Airi Rütter, tantsujoonised tegi valmis ja tantsukirjeldused täpsustas Maimu Karv, lauljate repertuaari aitas valida Kaido Laasi, kapellide üldjuhi kohuseid täitis Maire Tamm ning Paunvere ploki pani kokku Sirje Kiis. Peo külalisesinejaks oli laulja Voldemar Kuslap.

“Vaatamata tulipalavale ilmale panid memmed proovidest ja peost koosnenud pika päeva vapralt vastu ega vajanud isegi niipalju arstiabi ja varjulisi istumiskohti kui eeldasime,” ütles Jõgeva maakonna rahvakultuurspetsialist Pille Tutt. “See näitas, et tänu pidevatele treeningutele on tantsumemmed päris heas füüsilises vormis.”

Terve Lutsu päeva jooksul võis rahva hulgas askeldamas näha oranzhides vestides noori inimesi. Need olid päeva korraldanud MTÜ Sokuturi vabatahtlikud abilised, kes suunasid autosid parklatesse, aitasid istepinke paigaldada ja neid hiljem kokku korjata, spordivõistlusi läbi viia, valvasid telki, kus tantsijad oma isiklikke asju hoidsid jne. Lisaks kohalike noorte appi palumisele otsiti abilisi ka internetis asuva Vabatahtlike Värava (www.vabatahtlikud.ee) kaudu. Suurema osa abilistest moodustas Luual tegutsev õpilasmaleva rühm, kelle jaoks Lutsu päeval kaasa löömine oli nende kohalikule kogukonnale kasu toov ehk nn MAlgatuse projekt. Vabatahtlike hulgas oli isegi üks Eesti-huviline jaapani noormees, kes mõneks kuuks siia tuli ning tuttavate kaudu Palamusele maailma esimesele Lutsu päevale sattus.

Lutsu päeva idee võttis MTÜ Sokuturi Palamuse valla Oskar Lutsu temaatilisest turismi arengustrateegiast. Kas Lutsu päevast ka kunagi traditsioon välja kasvab, sõltub paljus sellest, milline on tagasiside esimesele sedalaadi ettevõtmisele ning kuidas ürituse korraldamiseks edaspidi raha saada õnnestub. Esimest Lutsu päeva ja maakonna memme-taadi pidu toetasid Leader-programm, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Palamuse vallavalitsus.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus