Seda, et kaks truppi ühel ajal sama tükki lavale toovad, on nii Eesti kutselises kui ka amatöörteatris ennegi ette tulnud, iseasi, kas üks konkurent siis teisel oma loomingulisse «leemepatta» kaeda on lubanud. Palamuse ja Tartu harrastustrupp teineteist konkurendiks ei pea ning nende ühine lavastaja vanemuislane Raivo Adlas arvas, et teineteise loomepatta kaemisest võib kasu tõusta.
«Ma ei taha, et nad üksteiselt mingeid «nippe» üle võtaksid, küll aga seda, et nad teise pealt näeksid, mis endal puudu jääb,» ütles Adlas. «Ja ühisproovi kogemus kulub marjaks ära, kui me suviste etenduste ajal kahe trupi vahel näitlejaid vahetama hakkame.»
Adlase sõnul tuli «Tagahoovis» lavastamine kõigepealt päevakorda Tartus.
«Tartus polnud vahepeal ühtegi täiskasvanute harrastustruppi. Nüüd otsustati Tiigi seltsimaja juurde kokku kutsuda kunagise Vilde-nimelise rahvateatri näitlejad ja uued huvilised ning suveks üks vabaõhutükk välja tuua. Pakkusin, et see võiks olla Lutsu «Tagahoovis». Hiljem leidsime Palamuse trupi juhi Tiina Tegelmanniga, et poleks halb ka siin sama teksti kasutada: Luts ju ikkagi!»
Tähe ja Rehemöldre
Mõlemad trupid kasutavadki Raivo Adlase uut instseneeringut Lutsu tuntud jutustusest. Ainult sissejuhatused on lähtuvalt mängupaigast erinevad.
«Tartus hakkame tükki mängima täpselt selles paigas, kust Luts «Tagahoovis» kirjutamiseks ainese võttis: Tähe 37 tagahoovis. Sealne hoovimaja kuulub praegu kunstnikule ja kunstikaupluse omanikule Maanus Mikkelile ning temalt on vabaõhuteatri tegemiseks luba olemas. Nii et Tartus juhatab etenduse sisse ajakirjanik Pragi, kes rõhutab, et tegevus toimub siin ja praegu. Palamusel hakkame taas mängima klaasikoja ehk Rehemöldre aida õuel ning siin tõime loole raami andmiseks sisse ühe Lutsu «Mälestustest» pärit tegelase: kirjaniku vanatädi, kes kandis hüüdnime Murumuna. Tema loo sisse juhatabki,» ütles lavastaja.
Kahel lavastusel on muidki erinevusi. Näiteks see, et Tartus mängivad vene rahvusest tegelaskujusid (aga neid on «Tagahoovis» üsna mitu) enamasti ka vene rahvusest näitlejad: Vilde teatril oli omal ajal ju ka vene stuudio. Mängivad nad eesti keeles, aga vene aktsenti pole neil vaja seejuures teeselda.
Palamuse trupp on Adlase sõnul mõnevõrra ühtsem, Tartu trupp suurem (eriti naisrollides on soovijate rohkuse tõttu mitu dublanti) ja kirjum: kaasalööjaid on professorist erikooli õpilaseni.
Professorist hiromant
Hiromant Pastellit mängiva professor Toom Õunapuu nime teab Eestis iga koolijüts, sest see seisab paljude eesti keele õpikute kaanel. Küsimusele, kas professorihärral enam muud tähtsamat teha polegi kui teatrilaval taielda, vastas Toom Õunapuu:
«Eesti keele didaktikuna olen ma oma karjääri lõpetamas, nii et mul on paras aeg tagasi pöörduda oma noorpõlveharrastuste juurde. Lauatennise kõrval, mida ma praegu kauaaegse partneri haigestumise tõttu mängida ei saa, on minu hobiks olnud aga just sõnakunst.»
Alguse sai Toom Õunapuu sõnakunstiharrastus, muuseas, tema lapsepõlvelinnast Põltsamaalt. Tartu-päevil on ta aastaid tagasi kaasa teinud tervishoiutöötajate maja (aga just see kannabki praegu taas Tiigi seltsimaja nime!) näiteringis.
«»Tagahoovi» truppi sattusingi seetõttu, et juhtusin just sel päeval, kui osadesse kandideerijad kokku tulid, Tiigi seltsimaja renoveeritud saali uudistama minema. Kuigi ma oma nime kirja ei pannud, oli mind märgatud ja helistati koju, et kas ma ei tahaks kaasa lüüa: mehi olevat puudu. Soostusin ja ei kahetse, sest seltskond on väga tore.»
Palamuse truppi pidas Toom Õunapuu põgusa kogemuse põhjal vägagi võimekaks.
«Praegu on nad meiega võrreldes lihtsalt vähem proove teinud, aga siit võib tulla üllatavalt tugevaid osatäitmisi,» arvas ta.
Peale proovitegemise pidasid Tartu ja Palamuse harrastusnäitlejad laupäeval maha ühise puhkeõhtu. Pühapäeva hommikul tutvusid tartlased aga Palamuse aleviku ja kihelkonnakoolimuuseumiga. Lutsu tükki mängides ei tule autori noorusmaa tundmine ju kahjuks.
«Tagahoovis» esietenduseni jõuavad palamuslased 18. juunil ja tartlased juuli alguses. Suve jooksul antakse nii siin kui seal õige mitu etendust.
RIINA MÄGI
