Kaks kuud enne harrastusteatrite liidu üldkogu otsustati väiksemas ringis kokku tulla ja “õhus” olevad probleemid läbi arutada selleks, et üldkogu ei kujuneks emotsionaalseks jututoaks, vaid et seal tehtaks asjalikku tööd juba ettevalmistatud dokumentide kallal.
“Kahju ainult, et harrastusteatrite liidu umbes 80 liikmesteatrist siin vaid kümmekond esindatud on. Aga eks kohale tulid need, kes seda kohtumist vajalikuks pidasid,” ütles Jaan Urvet.
Kõik kolm EHLi kuuluvat Jõgevamaa harrastusteatrit olid Palamusel siiski esindatud: Jõgeva Linna Teater Heini Reimani, Palamuse Amatöörteater Tiina Tegelmanni ja Põltsamaa Teater Ellunäod Ain Saviaugu isikus.
Mini-ministeerium
“Revolutsiooniline situatsioon” on Jaan Urveti sõnul tekkinud n-ö loomulikul viisil ja paratamatult.
“Nii nagu kuue muugi kultuuriala keskseltsid, nii tekkis ka Eesti Harrastusteatrite Liit viisteist aastat tagasi ? ajal, mil Eesti end Nõukogude Liidust ja Eesti kultuuriministeerium Nõukogude Liidu kultuuriministeeriumist lahti haakima hakkas. Ma ei ütleks, et meid visati, vaid pigem jäeti vette, aga me õppisime päris kenasti ujuma: kujundasime välja oma struktuurid, bürood, asjaajamis-, rahastamis- ja koolitussüsteemid, välissuhtluse jne. Nüüd oleme justkui oma ala mini-ministeeriumid,” ütles Jaan Urvet. “Kui esialgu olid keskseltside bürood koolituse, välissuhete arendamise ja muudelgi aladel liikmesühinguile teenäitajaiks, siis nüüd on liikmed büroole n-ö järele kasvanud ja mõnes asjas möödagi läinud. Nii et kõiki asju pole enam sugugi mõttekas teha nii, nagu büroos arvatakse.”
Muutusi on Urveti sõnul kaasa toonud ka harrastustruppide n-ö kihistumine: on neid, kes tahavad teha omaküla tasemel näitemängu, on neid, kes tahavad laiema publiku jaoks “söödavaid” tükke ja nendega raha teenida, on neid, kes pürivad kõrge kunsti suunas, ning “hingamisruumi” peaks liidu raames jääma neile kõigile. Euroopa eeskujul on Eesti riik muutnud ka suhtumist nn kolmandasse sektorisse: on välja töötatud kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon ja mittetulundusühingute rahastamise süsteemid on hakanud paremini toimima. Mis ei tähenda siiski, et harrastusteatrite liidu büroos vedeleksid nurgas kotid miljonite kroonidega.
Protokoll meililisti
“Harrastusteatrite liidu büroo tulebki paljudele truppidele meelde ainult siis, kui neil raha vaja on. Ja kui meil seda neile kohe tagataskust anda pole, küsitaksegi, et milleks meid siis üldse vaja on,” ütles Jaan Urvet. “Tegelikult saame me aidata mitmeid kohapealseid projekte rahastamisstruktuuridest läbi suruda küll, aga siis tuleb meid oma asjadega kursis hoida. Mida me ei tunne, selle eest ei tea me ka seista. Samuti võiksid tegijad kohtadel meiega rohkem koostööd teha ürituste kalenderplaani paigutamisel ja ürituste kontseptsiooni paika panemisel. Me ei taha kellegi korraldajaau ja loorbereid endale võtta ega midagi omalt poolt peale suruda, aga me saame kaasa aidata asjade paremale sujumisele.”
Urveti sõnul ongi harrastusteatrite liidu büroo üha vähem millegi korraldaja ning üha rohkem vahendaja kohapealsete tegijate ning riigi ja muude rahastajate vahel. Muutuma peaks ka juhatuse roll: juhatuse liikmeks olek peaks olema mitte niivõrd auamet, vaid ikka tõsist töötegemist eeldav ühiskondlik ülesanne.
Nii, nagu Eesti Kooriühing on suutnud juba käivitada koorijuhtide tarifitseerimise ja neile kutsekoja kaudu Euroopa Liidus sertifitseeritud kutsetunnistuste andmise süsteemi, nii tahab ka Eesti Harrastusteatrite Liit harrastustruppide lavastajaid tarifitseerima hakata.
“Esialgu saame me omavalitsustele ainult ettepaneku teha, et tarifitseeritud lavastajale makstaks palka nii- ja niisuguse tunnitasu või palgamäära alusel, aga kui riik vastavad summad leiab, siis muutub tarifikatsiooni järgi palga maksmine kohustuslikuks. Kui tarifitseerimissüsteem käivitub, muutume natuke bürokraatlikumaks, aga kindlasti ka oma liikmeile vajalikumaks,” ütles Jaan Urvet.
Palamusel veedetud päev kujunes harrastusteatrite liidu rahvale töökaks ja tulemuslikuks. Tehti asjalikke ettepanekuid liidu kodulehekülje ja meililisti ümberkujundamiseks, soovitati kehtestada taas liidu liikmemaks, mis suurendaks eelkõige organisatsioonisisest solidaarsust ja lojaalsust, tehti ettepanek hakata korraldama lavastajate ja harrastusnäitlejate koolitust, üleriigilisi teatriprojekte, väljasõite rahvusvahelistele teatrifestivalidele. Organisatsiooni ülesehituse kohta tehtud ettepanekutest oli üks olulisem juhatuse esimehe ja tegevjuhi ameti lahkuviimine.
Palamusel kõneldu protokolli saavad lugeda ja kommenteerida kõik sadakond EHLi meililistiga liitunut. Nii saab üldkoguks ette valmistatavates dokumentides kajastatud ka nende arvamus, kes laupäeval Palamusel ei käinud.
RIINA MÄGI
