Tuleval aastal möödub 780 aastat Palamuse esmamainimisest. Sel puhul üllitas Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum kunstikalendri, mida kaunistavad reproduktsioonid Palamuse alevikku, Oskar Lutsu ja tema teoste tegelasi kujutavatest taiestest. Kalender sai valmis Paunvere väljanäituse ajaks.
Palamuse on ühest küljest kaunis, teisest küljest rikka kultuurilooga paik. Sestap pole ime, et Palamuse temaatika kunstis palju kajastamist on leidnud. Sealse kihelkonnakoolimuuseumi kogustki leiab sedalaadi taieseid üsna mitu. Nii tekkiski muuseumi direktoril Arne Tegelmannil mõte koostada Palamuse kunstikalender.
Kalendrisse mahtusid ühtekokku 17 taiese reproduktsioonid. Neist kaheksa pärinevad muuseumi kogust, ülejäänud kuuluvad teistele muuseumidele või erakogudesse. Kunstikalendri jaoks vajaliku koguse taieste leidmine oli omamoodi keeruline, aga ka põnev protsess.
„Mõne Palamuse- või Lutsu-ainelise kunstiteose, mis nüüd kalendrit kaunistab, olemasolust polnud mul varem aimugi,” ütles Arne Tegelmann. “Üks selliseid on näiteks ühe tuntuma eesti naivisti Paul Kondase 1961. aastal maalitud “Paunvere poisid”.”
Et selline Paunvere kihelkonnakooli poiste ja nn saksa poiste lahingut kujutav maal olemas on, kuulis Arne Tegelmann Mare Hundilt, kes praegu ametis Viljandi muuseumi filiaaliks olevas Kondase keskuses. Mare Hunt on illustreerinud “Kevade” kommenteeritud kooliväljaande pealkirjaga “Kui Arno isaga koolimajja jõudis…”. Kohtunud Mare Hundiga turismimessil, küsis Arne Tegelmann talt nõusolekut tema raamatuillustratsioonide kalendris kasutamise kohta. Kunstnik andis selle lahkesti, ent teatas seejärel, et ka Paul Kondase pärandi hulgas on üks suurepäraselt samasse kalendrisse sobiv töö. “Paunvere poisid” oli Tegelmannile toredaks avastuseks.
Teine avastus ootas teda siis, kui ta läks koos fotograaf Tõnu Tammega Tartusse Oskar Lutsu majamuuseumisse, et jäädvustada seal asuv eesti maaliklassiku Kaarel Liimandi 1937. aastal loodud õlimaal, millel kujutatud Palamuse kihelkonnakooli hoonet.
Üllatav leid
“Lutsu majamuuseumi ruumides hakkas mulle silma pilt, mis sarnanes kakskümmend aastat tagasi Palamuse rahvamajast varastatud Kaljo Polli maalile, mis kujutab kivil istuvat Oskar Lutsu Palamuse ümbruse maastiku taustal. Küsisin muuseumirahvalt, kas see on selle maali koopia, ent nemad ütlesid, et see on hoopis sama taiese kavand. Loomulikult jäädvustasime siis peale Liimandi maali ka Polli kavandi ja loomulikult leidis ka see koha kalendris,” rääkis Arne Tegelmann. „Polli originaalteos oli Palamuse rahva jaoks väga oluline ja tore, et saime selle nüüd kasvõi kavandi kujulgi kalendrisse panna.”
Kui rahvamajas maalivargil käidi, võeti mäletatavasti kaasa ainult lõuend, raam jäeti alles. Kümme aastat hiljem telliti Kudina Tankla omaniku Aivar Sanderi eestvõttel ning tema ja mitme teise Palamuse valla ettevõtja rahastamisel vanasse raami uus Lutsu portree. Selle maalis Kursi koolkonda kuuluv Peeter Allik. Groteskne taies tekitas esialgu omajagu poleemikat, ent nüüdseks on kohalik rahvas sellega üsna harjunud ning ka Palamuse kunstikalendris seisab Lutsu sünnipäevakuu jaanuari lehel just see rahvamaja saali seinalt tuttav pilt.
Maikuu lehte kaunistab aga Jõgeval elanud kunstniku Osvald Lääne 1984. aastal maalitud akvarell “Arno ja Teele”.
“Osvaldit paelusid kirjanduslikud teemad,” ütles kunstniku vennapoeg ja tema pärandi hoidja Tiit Lääne. “Portreedel kujutas ta näiteks Tammsaaret, Vildet, Tuglast ja Raudseppa. Eduard Vilde “Mäeküla piimamehe” ainetel lõi ta aga terve pliiatsijoonistuste sarja. Eriti lähedane oli Osvaldile aga Oskar Lutsu looming, mille aines oli ammutatud siitsamast meie kandist.”
Käsikiri piltide vastu
Palamuse ja Lutsu ainelisi pilte maalis Osvald Lääne kahekümne ringis. Suurem osa neist on nüüd Tiit Lääne valduses, mõned, kalendris äratrükitu nende hulgas, kuuluvad aga Lea Isotamme erakogusse. Tema omakorda päris need oma ajakirjanikust abikaasalt Gunnar Isotammelt.
“Tegime Gunnariga 1990. aastate alguses vahetust: Gunnar andis mulle oma onu Gustavi käsikirjalised märkmed Vaimastvere ümbruse ajaloo kohta, mina talle aga mõned Osvaldi Lutsu-sarja pildid,” ütles Tiit Lääne.
Juunikuu lehel ära toodud Ants Viidalepa akrüülmaal, mis kujutab Palamuse veskit ja veskijärve, kuulub Tallinna Reaalkooli Palamuselt pärit ajaloo- ja draamaõpetajale Liisi Tegelmannile. Vanemad kinkisid selle hoogsate pintslitõmmetega maalitud taiese talle siis, kui ta oli vaid kahe ja poole aastane.
“Ants Viidalepp oli 1983. aasta suvel oma tudengitega Palamusel maalilaagris,” meenutas Liisi ema Tiina Tegelmann. “Kord, kui Viidalepaga aleviku südames sillal kokku saime, rääkisime Palamusest ja sellest, kui palju häid motiive siin maalimiseks leidub. Kandsin siis parasjagu oma teist last ning minu selleks hetkeks juba üsna suureks paisunud kõhtu vaadates ütles kunstnik: “Siit tuleb siis teine tütar.” Nagu hiljem selgus, oli tal õigus. Maalilaagri lõppedes ostsime me ühe Viidalepa töödest ära ja kui Kadri ilmale tuli, kinkisime selle Liisile – õe sündimise puhul ja selleks, et tal sünnikoht ikka meeles seisaks.”
Nagu kunstniku sõnad, nii osutus ka vanemate pildivalik teatud mõttes prohvetlikuks: pildil kujutatud veski hakkas ühel hetkel Liisi elus üsna tähtsat rolli mängima. Veskis mängiti nimelt 2000. aastal Palamuse amatöörteatri menukat lavastust “Ulguv mölder” ja Liisi mängis selles naispeaosa.
“Oleme tänulikud kõigile kunstnikele ja koguomanikele, kes meil enda loodud või endale kuuluvaid taieseid kalendris kasutada lubasid,” ütles Arne Tegelmann.
Kunstikalendrit saab osta Palamuse muuseumist.
Palamuse kunstikalender 2014
Sisaldab 17 Palamusest, Oskar Lutsust ja tema teostest inspireeritud taiese reproduktsioone. Taieste autoriteks on Adamson-Eric, Marina Aleksejeva, Peeter Allik, Rein Ereb, Mare Hunt, Paul Kondas, Kaarel Liimand, Osvald Lääne, Ave Nahkur, Kaire Nurk, Jaan Paavle, Kaljo Polli, Margus Rump, Ants Viidalepp ja Mare Vint.
Taiesed pärinevad Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi kogust, aga ka teistest muuseumidest ja erakogudest.
Reprod: Tõnu Tamm, Stanislav Stepaško, Raivo Tõnisson ja Viljandi muuseum.
Väljaandja: Palamuse kihelkonnakoolimuuseum
Kujundus ja trükk: OÜ Sulemees
Toetajad: Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja Palamuse vallavalitsus.
RIINA MÄGI
