Kui öelda Paunvere või ka Palamuse, siis mis teile kõigepealt meelde tuleb? Ikka Luts, kihelkonnakool ja “Kevadest” tuntud tegelased ning kindlasti ka igasügisene rahvast kokku toov Paunvere väljanäitus ja laat.
Tegelikult polegi seda vähe, sest taolisi kohti, millel nii tuntud ja kus sama rikkalik kultuuritaust, on Eestimaa pinnal vähe. Aga kuidas seda kõike valla elanike heaks tööle panna? Ja kuidas kaasata valla ellu rohkem Palamuselt pärit vähem või rohkem tuntud inimesi? Milliste ideede või mõtetega saaksid nemad aidata? Kes peaks nad kokku kutsuma?
Nendele ja veel paljudele küsimustele otsiti vastuseid möödunud kolmapäeval Luua metsanduskoolis peetud Palamuse valla visioonikonverentsil.
Palamuse Tartu eeslinnaks
Konverentsi peaesineja, Tartu Ülikooli dotsent Garri Raagmaa ütles, et kõige enam on meie põllumajanduspiirkondi, sh ka Palamuset mõjutanud tehnoloogiamuutused, globaliseerumine, Eesti regionaalpoliitika nõrkus ja rehepaplikkus, halduslik tsentraliseerimine ning paljude kohalike omavalitsuste sulgumine ja arengutahte minetamine, sh. tahtmatus aru saada, et 2000 elanikuga vald üksi ei suuda maailmas edukas olla.
“Oht on väikelinnade-keskuste nagu näiteks Jõgeva lõplikus hääbumises, millega töökohad ja teenused jäävad juba liiga kaugele ja mistõttu oleme sunnitud osa Eestimaad “kinni panema”. Palamuse Tartu-Rakvere maantee ääres ääremaa hulka ei kuulu, Paunveret keegi muidugi maha ei jäta,” kinnitas ta.
Palamuse inimeste jaoks on praegu keskuseks Jõgeva, kuid osadel ka Tartu. Teenustekeskuseks on kindlasti Tartu, seda on näidanud mitmed uuringud.
“Kõige olulisem indikaator ongi see, mis inimestele meeldib – kui inimestele meeldib, siis nad tulevad sellesse paika elama ja kui on probleemid, siis nad liiguvad ära,” rääkis Raagmaa.
Tema kinnitusel tulevad paljud noored, kes on Eestist mõneks ajaks lahkunud, siia kindlasti tagasi, sest veri on paksem kui vesi. Ka need pered, kes on elanud Eestis mõnes suuremas linnas, hakkavad vanemas eas otsima parema keskkonnaga elukohta.
“Küsimus on selleks, kas Palamuse on 20-30 aasta pärast valmis neid inimesi vastu võtma? Maale tulevad tulevikus ennekõike jõukamad inimesed, kes valivad elukoha keskkonna järgi. Kui praegu noortele rääkida, et nad lähevad maale tagasi, siis nad ei usu seda. Aga nii juhtub. Ja need jõukamad uusmaalased võivad olla tänu oma oskustele ja kontaktidele tõeliseks maa soolaks — Põhja- ja Lääne-Eesti kogenus seda juba tõestab —, kui seda vaid osataks ja tahetaks ära kasutada.
Maalises Eestis ei looda küll väga palju palgatöökohti, kuid osaajaline maamajanduslik tegevus võimaldab kindla lisasissetuleku, maal elamine on ka mitmes mõttes odavam ning hoiab samas elukeskkonda. Tartu, kus on kõrgepalgalisi töökohti, pole ju kaugel. Tööstus vaevalt Palamusele jõuab, sest siin pole tööjõudu. Kuid elukohana on Palamuse vald arvestatav.”
Kohapealsed ressursid paremini kasutusse
Vallal tasuks aga Raagmaa hinnangul lahendada ennekõike inimeste igapäevased probleemid: transport, teenuste kättesaadavus. Üldse ei oleks kallis inimeste ja ettevõtjate suhtlusaktiivsuse toetamine, millest võiks välja kasvada uusi, töökohti loovaid ettevõtmisi.
“Valdkonnad, kuhu uusi töökohti loovaid ettevõtteid rajada, on eelkõige seotud kohapealsete ressurssidega. Ressursimajandused on kogu maailmas tõusuteel, kaks olulisimat ressurssi on viljakas maa ja mage vesi.
Põllumajandusel läheb Eestis edaspidi hästi. “Eurotoetused ja kasvanud hinnad on maakastust elavdanud. Maa läheb uuesti põllumeeste kätte tagasi, ka kinnisvaraärikad annavad linnalähedased maad tagasi. Näiteks Harku valda plaaniti ehitusbuumi ajal elumaju 55 000, Viimsisse 30 000 inimesele. Kogu Tallinn oleks selle alusel võinud Harjumaale, linnast ära kolida. See pole aga võimalik, sest meil ei ole taolist raha, millega uus Tallinn põldude vahele ehitada.”
Eesti läks küll Soomest mööda, kuid viie kõige väiksema põllumajanduses hõivatud inimestega riigi hulka saamiseks on meil veel arenguruumi. Eestis on maaressurss seni alakasutuses, hektarisaagid madalaimad ELis ja toidu- ning metsatööstus valdavalt välisomanike kätes st, et oluliselt tuleks tugevdada kontrolli ressursside kasutuse ja lisandväärtuse üle ning tugevdada metsa- ja toiduklastrite kohalikke väikeettevõtteid,” märkis Raagmaa. See lubaks just sellistes väikelinnades nagu Jõgeva töökohti juurde luua.
Oluliselt tuleks tema hinnangul kiirendada uute biomajanduste – energia, ehitusmaterjalid, toit, meditsiinitoore — tehnoloogilist uuenemist. “Siin on Luua koolil mõlemas punktis oma nišš ja missioon täita,” kinnitas ta.
Kasvav biomass on Eestis ülioluline. “Need riigid, kel palju pinda ja hõre asustus, on tulevikus võitjad, sest bioenergia olemasolu annab neile märkimisväärse säästu. Fakt on see, et nafta lõpeb sel sajandil otsa. Eestis hakatakse ilmselt tootma diislikütet nii biomassist kui ka põlevkiviõlist.”
Ääretult oluline on Raagmaa hinnangul ka puit ja kõik, mis sellega seotud. “Hiina juba istutab väga aktiivselt metsa, kuid see riik vajab ehitusmaterjali märksa rohkem, kui neil endil on.”
i
HELVE LAASIK
