Möödunud reedel peeti Luua metsanduskooli saalis Palamuse valla 25. sünnipäeva pidu. Nii mõneski sõnavõtus rõhutati, et Palamuse vald on osanud end ülerigiilises plaanis hästi nähtavaks teha: kes siis ei teaks, kus peetakse Suurt Paunvere Väljanäitust, kus antakse välja Oskar Lutsu huumoripreemiat, kus peetakse Theodor Lutsu filmipäevi jne.
“Kui arvestada, et siin, Vooremaal, on inimesed elanud juba tuhandeid aastaid, võib öelda, et 25 aastat on sellega võrreldes pisku, ent samas jõuab veerand sajandi jooksul terve inimpõlv täiskasvanuks saada ja vald koosnebki inimestest,” ütles Palamuse vallavanem Rait Persidski. “Oleme uhked, et meie vald on, piltlikult öeldes, suureks sirgunud ning rõõmustab sellisena, nagu ta on, nii vallaelanikke, naabreid, maakonda kui ka kogu riiki.”
Vallavanem kinnitas, et valla arengusse antud panuse eest on tänu väärt kõik valla elanikud. Endistele vallavanematele ja volikogu esimeestele andis ta aga tunnustuseks üle raamitud kiitusekirjad. Hea koostöö eest Palamuse vallaga pälvisid tänukirja ka praegune maavanem Viktor Svjatõšev ning tema eelkäijad selles ametis, Priit Saksing, Meelis Paavel, Aivar Kokk ja Margus Oro. Viimane ei viibinud, tõsi küll, kohal.
Ühe väga erilise kiitusekirja andis Rait Persidski üle Pille Sootsile, kes on vallavalitsuses töötanud 1991. aastast peale, ent oli enne seda kuus aastat veel külanõukogu palgal. Külanõukogu büroos pidas ta sõjaväearvestust, praegu on ta registripidaja.
“Tema on see tarkur, kelle käest küsima minnakse, kui teiste mõistus otsa lõppenud, või kui vaja nii ammuseid asju mäletada, mida teised kuidagi mäletada ei saa,” ütles vallavanem.
Põhjapanevat ettekannet valla 25 aasta tegemistest aastapäevapeo kavas polnud, küll aga oli kohal hulgaliselt inimesi, kel oli, mida valla sünni kohta rahva ees või eraviisilises vestluses meenutada. Kõige enam oli sellest rääkida ilmselt esimesel vallavanemal Heili Tõnissonil (vallavanemaks olles kandis ta perekonnanime Nigulas) ning endisel maavanemal ja praegusel Eesti Töötukassa nõukogu esimehel Meelis Paavelil. Viimane lõpetas aastal 1991 majandusgeograafia erialal Tartu ülikooli ning tal oli unikaalne võimalus teha oma diplomitööna valmis Palamuse valla esimene arengukava.
Reaalne väljund
“Sellise diplomitöö tegemisel polnud ohtu, et motivatsiooni ei jätku: sellel oli ju reaalne väljund. Nii et sain diplomitööd tehes üksiti kaasa aidata kodukandi omavalitsuse sünnile,” meenutas Meelis Paavel. Heili Tõnisson aga lisas, et arengukavaks nad seda esimest dokumenti siiski nimetada ei tihanud, sest selgemat tulevikuvisiooni oli tollastes oludes raske kavandada. Seepärast räägiti arengukava asemel arengueeldustest.
Meelis Paaveli käsi oli mängus ka Palamuse valla põhimääruse koostamisel.
“Asusin pärast ülikooli tööle Tartu Juhtimise Kõrgemasse Kooli, kus hakkasid toimuma ka omavalitsusjuhtide ja –töötajate koolitused. Nii et olin teemaga väga hästi kursis. Põhitöö valla põhimääruse loomisel tegid küll juristid, mina aitasin osadest terviku kokku panna. Ning Heili tegi veel koostööd mitme eksperdiga, et dokumendile korralik lihv anda,” meenutas Meelis Paavel.
Lõpuks sai Palamuse valla põhimäärus nii hea, et selle võtsid oma sarnase dokumendi aluseks ka paljud teised omavalitsused.
“Valla alusdokumentidega oli põnev tegelda, sest riiklikul tasandil käis samal ajal kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse väljatöötamine. Paljud põhimõtted, mis siis paika said, kehtivad tegelikult praegugi,” meenutas Meelis Paavel. “Külanõukogudelt valdadele üleminek oli oluline muudatus ja sellega kaasnesid suured diskussioonid. Kui nende tulisust praegusest praktikast millegagi võrrelda, siis võib-olla kooseluseaduse väljatöötamisega.”
“Katsetamist, oma peaga nuputamist ja naabritega kogemuste vahetamist oli toona palju rohkem kui praegu,” lisas Heili Tõnisson. “Nüüd reguleerivad üleriigilised seadused paljud valdkonnad juba ära.”
Oma kolm aastat kestnud vallavanema põlvest mäletab ta näiteks Luua algkooli sündi, aga ka Kudina algkooli sündimata jäämist.
“Päris raske oli Kudina rahvale põhjendada, miks sealset algkooli pole mõttekas taastada, kui Luual seda ometi tehti,” meenutas Heili Nigulas.
Ehkki ka Luua algkool on nüüdseks taas suletud, ei kahetse esimene vallavanem oma kunagisi otsuseid. Ning ega ta neid üksinda teinudki, volikogu ja valitsus olid ju ikka toeks.
Ehkki praegu elab Heili Tõnisson Tallinnas ja töötab valitsuse nõunikuna, on tal Palamusega endiselt tihe side: ta kuulub näiteks sealsesse Lions-klubisse. Tema poeg Hannes Nigulas on aga Palamuse vallavolikogu liige.
“No see on tal juba emapiimaga kaasa saadud,” naeris Heili Tõnisson. “Ka minul on see valla asjadega tegelemine n-ö geenides: mu vanaisa oli kunagi vallavanem ja isa külanõukogu esimees.”
Rahulik areng
Nii Heili Tõnisson kui ka Meelis Paavel leidsid, et Palamuse vald on veerand sajandi jooksul rahulikult, aga järjekindlalt arenenud ning valla eesotsas on ikka tegusad inimesed olnud.
“Et vald on hästi hakkama saanud, seda näitab kasvõi Palamuse kooli õpilaste arv: see pole minu kooliskäimise ajaga võrreldes märkimisväärselt kahanenud,” sõnas Meelis Paavel. “Ka Palamuse valla ettevõtjad on olnud tublid: siin pole ette tulnud tervet piirkonda vapustavaid pankrotte. Mina kui geograaf kinnitan, et Palamuse on raudselt tõmbekeskus: siin käiakse haridust, sealhulgas alusharidust saamas ning kultuuri tegemas ja tarbimas, ent siinseid protsesse mõjutab ka Tartu ja Jõgeva lähedus.”
Endine maavanem Priit Saksin lisas, et Palamuse vald on alati silma paistnud oma edumeelsusega ning nad on osanud endale häid sõpru ja koostööpartnereid leida, sealhulgas välisriikidest.
Valla sünnipäevapeolgi oli kohal Kaišiadoryse (Leedu) esindus eesotsas administratsiooni asedirektori Tomas Vaicekauskasega ning Priekuli (Läti) esindus eesotsas valla tegevdirektori Fjodor Puneikoga.
“Palamuse eelmine vallavanem Urmas Astel ütles mõned aastad tagasi, et kui meie võime teie pealt õppida, kuidas euroalas hakkama saada, siis teie võite meilt haldusreformi üleelamist õppida,” sõnas Puneiko. “Meil on nüüd 119 omavalitsust, aga üha rohkem on hakatud rääkima sellest, et nüüd oleks vaja veel üks reform ette võtta ja teha ikkagi ära need endiste maakondade suurused omavalitsused, mis eelmise reformiga tegemata jäid. Meil olid ju päästeala ja mitme teise valdkonna maakondlikuks juhtimiseks välja kujunenud struktuurid, aga need lammutati. Nüüd tuleb hakata neid taastama.”
Ka Palamuse vallale võis möödunud reedene sünnipäev jääda viimaseks.
“Ehkki olin omal ajal Palamuse valla sünni juures, ei ole ma ees seisva reformi vastu: see on vajalik,” tõdes Heili Tõnisson.
Meelis Paavel lisas:
“Loodan, et kohalikud kogukonnad õpivad end suurvalla tingimustes tugevamini määratlema ja hoolitsema selle eest, et nende hääl kuuldavamaks saaks, ning et ka suurvalla juhtidel jätkub tarkust, mõistmaks, et avalikke teenuseid tuleb pakkuda kogu valla elanikele ning et inimeste kohalik identiteet peab säilima.”
RIINA MÄGI
