“Võtke ikka nägu ka, selja tagant ei tunne lapselapsed mind äkki telekat vaadates ära,” palub Palamuse Amatöörteatri näitleja Laile Sukk, kui operaator teda ja Egon Laanesood pikalt selja tagant üles võtab.
Tegelikult poleks pruukinud tal selle üle muidugi muretseda, sest üles jõutakse neid võtta nii tagant kui ka eest ning mõlema külje pealt veel takkapihta: monteerimisel läheb ju eriilmelisi plaane vaja.
Lõpuks on mõlemad külmanud kui kringlid, sest suvelavastuses “Sabani sõlmes Luts”, millest mängitav katkend pärineb, polnud kasukaid ju näitlejatele ette nähtud.
Aga kohe saabki tuppa sooja, sest üles hakatakse võtma line-tantsijaid. Kõigepealt kulub tehnikameestel tohutu aeg valguse sättimise peale.
“Kahju, et te siis veel siin ei olnud,” kui noortebändi salvestati, jõuab Laile Sukk mulle selle aja jooksul öelda. “Kogu rahvas, memmed kaasa arvatud, pandi lava ette näppu viskama.”
Lõpuks on valgus paigas, aga siis avastab produtsent Elo Selirand kaamera vaateväljast inimtühja kohvilaua ja kamandab osa rahvast seda täitma. Muusika pannakse käima ja line-tantsijad püüavad anda oma parima. Üks kahest kaameramehest näib neile otse seelikusaba alla sihtivat, mis tekitab Palamuse Gümnaasiumi kuuenda klassi tantsupoiste hulgas teatud kahinat.
“Ega ta sabaalust ei võta, ta võtab jalgu,” tähendab lõpuks üks noormeestest asjatundlikult ja kahin vaibub. Tantsusammude edasi andmiseks kulub suur plaan tantsijate jalgadest muidugi ära. Nagu teisedki esinejad, ei pääse ka line-tantsijad ühe etteastega, vaid peavad tegema veel duubelvõtte.
Seitse vaprat
Siis ongi järg poiste käes. Muidu nii naasklid poisid, kellel suvest meeste tantsupeo kogemuski võtta, on laval tõsisemad, kui tantsu “Suured koerad, väiksed koerad” iseloom eeldaks. Aga eks katsu ise lõbusat nägu teha, kui kaks koletut kaamerasilma sind kogu aeg jälgivad. Ja kui veel mõelda, et terve Eesti rahvas pärast näeb, kui hästi või halvasti sa tantsisid…
“Muidu olid poisid täitsa tublid, ainult mõned tegid ikka pöörde üle parema õla seal, kus tuli üle vasaku teha,” ütleb poiste juhendaja Lea Isotamm pärast salvestust. “Aga nüüd ma saan neist täitsa aru. Käin ise autokoolis ja hiljuti õppesõitu tehes palus õpetaja mul ristmikul paremale keelata. Mispeale mina lükkasin vasaku suunatule sisse ja pöörasingi vasakule. Õpetaja veel kiitis mind selle eest, et ma ikka samale poole pöörasin ka, kuhu suunda näitasin, muidu oleks asi veel hullem olnud.”
Viimasena peab kaamera ette astuma memmede estraadiring.
“Kas läheme välja?” küsib produtsent.
“Läheme jah,” on memmed nõus ja lähevad üleriideid selga panema.
Tekkinud pausi ära kasutades küsin Elo Selirannalt, kuidas telerahval üldse mõte tuli aastavahetuse programmi taidlejate esinemisega rikastada.
“See oli Maire Aunaste idee,” ütleb Elo. “Tema meelest näeb teleekraanil liiga vähe tavalisi Eesti inimesi ja rahvamajade sari aitaks seda lünka täita. ETV juhtkonnale tundus ettepanek nii hullumeelne, et nad võtsid selle vastu.”
Kui Aunaste ja Selirand olid arvanud, et nende kirja peale tuleb sadu pakkumisi ja nad peavad väärikamate väljaselgitamiseks veel mingeid maakondlikke ülevaatusi korraldama hakkama, siis tegelikult tuli mõistliku ajaga vastus ainult seitsmest rahvamajast. Ja nende juures siis saated linti võetaksegi.
“Nii et suur tänu kõigile mittereageerinutele! Te säästsite meid valikuvaevast!” ütleb Elo Selirand.
Rahva pidu
Palamuse on kolmas paik, kus lindistatakse. Käidud on juba Kärdlas ja Raplamaal Sillaotsa talumuuseumis. Elo kerib sülearvutis lahti juba monteeritud jupi Sillaotsa saadet. Selgub, et taidlejate esinemiste vahele lükitakse lõike, milles juttu jõulu ja aastavahetusega seotud töödest-tegemistest.
“Sarisaate pealkiri on “Rahva pidu”,” ütleb Elo. “Ja saadete eetrisoleku ajal saavad vaatajad oma sõpradele aastavahetuse tervitusi saata. Need hakkavad jooksma ekraani allosas tekstiribal.
“Aga mis kuupäeval meie saade eetris on?” küsib keegi uudishimulik kõrvalt.
“Aga see on juba loterii värk ? kõik saated tuleb ära vaadata, siis näete kindlasti ka enda oma,” annab Elo kavala vastuse.
Tegelikult kripeldab tal endal ka hinges küsimus, kas inimesed neid saateid ikka vaatavad.
“Kui huvilisi koguneb ainult niipalju, kui oli tegijaid, siis jääb see meie ühekordseks lustiprojektiks,” sõnab Elo. “Kui aga selgub, et inimesed tegelikult tahavadki näha, millega teised nendesugused mujal Eestimaal tegelevad, siis raatsib ETV ehk ka tulevikus taidlussaadete jaoks raha välja käia. Ning tuleval aastal vastab meile ehk juba kaheksa rahvamaja.”
Sel reedel kell 18 hakkavad ETV kaamerad surisema Põltsamaa kultuurikeskuses, et sealsedki taidlusnumbrid linti võtta.
RIINA MÄGI
