Palamuse Oskar Lutsu kihelkonnakoolimuuseum pidas pühapäeva pärastlõunal esmakordset sünnipäevapidu. Nimelt möödus 8. detsembril aasta muuseumi taasavamisest.
Nagu ütles sünnipäevale tulnud külalistele muuseumi direktor Arne Tegelmann, on muuseumil nüüd mitu sünnipäeva.
„Kihelkonnakoolimuuseumi asutamise määrus anti välja 24. veebruaril 1977 ja muuseum avati 5. jaanuaril 1987. Nende kuupäevade kõrval on meil 8. detsembril põhjust tähistada muuseumi taasavamise päeva. Sest just täna aasta tagasi avas uksed renoveeritud koolimaja ja uus valminud peamaja. Aga tore ju on, kui saab aastas mitu korda sünnipäeva tähistada,” märkis Tegelmann publikule esinedes.
Seejärel korraldas direktor ise uues muuseumimajas ning renoveeritud koolimajas huvilistele ekskursiooni.
Luts on kujundanud Palamuse
Muuseumit ja ajalugu tutvustades ei saanud Tegelmann mõistagi üle ega ümber Oskar Lutsust. Rahvakirjanikust, kelle 1912. aastal esmakordselt avaldatud „Kevade” raamat on oma igikestvuse ja tegelaskujudega loonud nii Palamuse, seal tegutseva kihelkonnakoolimuuseumi kui ka aura, mida ikka ja jälle Palamusele otsima tullakse. Noored ja vanad.
Kõik see on tõstnud muuseumi külastajate arvu viimasel 25 387-ni. Numbrini, mida pole maakonnas kellelgi teisel vastu panna.
Tegelmanni sõnul on Lutsu „Kevadet” antud välja 23 korral ja seda on tõlgitud 14 erinevasse keelde. Ühena viimastes nägi „Kevade” ilmavalgust nüüd ka portugali keeles ja see raamat ilmus Brasiilias.
„Teatrilaval on „Kevadet” lavastatud 17 korda, sellest 15 korda Eestis ning korra Soome ja Lätis.”
Tegelmann andis ülevaate uue muuseumi, kus töötab kokku 13 inimest (neist 9 täiskohaga), atraktsioonidest ning võimalustest, mida kaasaegne tehnika pakub. „Aga on ka teistsuguseid võimalusi. Täna hommikul tuli ekraanile tekst „no play” ja ekraan on jäänudki tummaks,” osundas Tegelmann ühele ekraanile paljudest. Ikka juhtub.
Põgusalt räägiti ka 1873. aastal valminud koolimajast ning selle arenguloost, mis töötava koolimajana sulges uksed 1975. aastal. Muide, viis aastat pärast Palamuse koolimaja valmimist keelustati Eesti koolides ihunuhtlus.
Jutuks tuli ka Palamuse sajandi rööv, kui 1990ndate algul murti sisse kultuurimajja ja varastati raamist Kaljo Polli maalitud Oskar Lutsu portree. Kadunud on see tänaseni ja uue portree maalis aastaid hiljem kohalike ettevõtjate toetusel raami sisse Peeter Allik.
Juba pool sajandit „Kevade” filmiga
Tegelikult ootab uue aasta alguses ees veel üks muuseumile oluline ümmargune daatum. Nimelt möödub 3. jaanuaril 50 aastat „Kevade” mängufilmi esilinastusest. Sel puhul andis Tegelmann külalistele ülevaate „Kevade” filmivõtete põnevamatest seikadest. Alates sellest, kuidas filmitegijad pidid pea võtteperioodi lõpul välja vahetama Tootsi osatäitja. Õnneks oli lavastaja Arvo Kruusement leidnud 1969. aasta juubelilaulupeolt Aare Laanemetsa näol uue Tootsi. Või see, et üleliiduliste filmidega hõivatud olnud Leonhard Merzini (õpetaja Lauri osas) teksti luges linti hoopis Aksel Orav.
„3. jaanuaril tähistame koos filmitegijate ja näitlejatega Palamusel „Kevade” filmi juubelit. Sellega avame ühtlasi pool aastat kestva muuseumi filmiprogrammi, kus kaks korda kuus neljapäeviti hakkame korraldama filmiõhtuid. Kokku 13 erinevat kümnendit, alates 1890–1900, mis seostuvad ikka „Kevade” ajastuga.
Näitamisele tulevad Eesti filmid, millest igaüks kujutab elu ühel kümnendil möödunule tagasi vaadates. Need filmid võivad olla küll kaasajal tehtud, kuid nad räägivad ajaloost. Filmiprogrammi kuraatoriks on Jaak Lõhmus,” selgitas Tegelmann.
Enne sünnipäevatordi söömist pakkus sünnipäevalistele kontserdielamuse lembelaulik Alen Veziko, kes sooja vastuvõtu leidis.
TIIT LÄÄNE
