Palamusel hakati lammaste kasvatamisega tegelema 2001. aastal ja siinse lambakasvatuse suuromanikuks on mitmekülgne ettevõtja Rein Kilk. Ettevõte renoveeris varem veisekasvatusele spetsialiseerunud Tiidu suurfarmi hooned, kus praegu lambaid peetaksegi. Nurmus Grupp tegevjuhi Hillar Kalda sõnul on lambafarmis ühes hoones praegu 1500 looma. “Samapalju loomi mahub ka teise hoonesse ning kolmandas laudas, mis veel päris valmis pole, on kohti 800 loomale,” märkis ta.
Nurmus Grupp alustas eesti valgepealiste ja tumedapealiste lammaste kasvatamisega, kes moodustavad praegugi põhikarja. “Kui algas lammaste import Inglismaalt Cumbria piirkonnast, tõime sisse mägedes elavad swaledale, blueface leickester, belteks, suftolk ja dorset tõugu lambaid. Võtsime üle Inglismaal kasutatava ristamisskeemi, et seda Eestis praktiseerida,” rääkis Hillar Kalda.
“Meil on võimalus kasutada oma lambatõugudest parimaid isasloomi. Tavalises paarituses kasutatakse noort jäära 25 ute paaritamiseks, vana jäär on võimeline paaritama maksimaalselt seitsekümmend lammast. Meil rakendatava meetodiga on võimalik tiinestada ühe jäära spermaga tuhat lammast, kusjuures talled hakkavad sündima mai lõpus ja juuni alguses,” rääkis osaühingu tegevjuht.
Nurmus Grupi farmis kasutatakse esimesena Eestis lammaste kunstlikul seemendamisel laporoskoopia meetodit, mis kujutab endast emakasisest seemendamist läbi avatud kõhuõõne. Kõhuõõs avatakse ja sperma viiakse otse emakasarve. Sellisel viisil saab viie päevaga seemendada 1500 lammast, kes poegivad viieteistkümnepäevase perioodi jooksul. Sel ajal teeb mitu inimest farmis tallede eduka ilmaletuleku nimel ööpäevaringselt pingelist tööd.
Uue meetodi rakendamisel on farmi töötajaid nõustamas ka ?otimaal Edinburgi lähedal asuva Britt Breadi kompanii esindaja James Mylne koos assistendiga. Suurbritannias on James Mylne tegelenud kunstliku seemendamise uue meetodiga 18 aastat ning omab selles valdkonnas suuri kogemusi. Soomes on sealsete põllumeeste kutsel sel viisil kunstlikku seemendamist läbi viimas käinud Uus-Meremaa spetsialistid.
Lammaste söötmine on Nurmus Grupi farmis mehhaniseeritud: söödamikseriga segatakse kokku täisratsioon, mis sisaldab silo, heina, teravilja ja mineraalsööta. Lammastel antakse ka proteiinirikast rapsikooki.
Hillar Kalda sõnul on lammaste turustamisel põhiliseks tuluallikaks liha. “Lambaliha tootmiseks ja turustamiseks on meil kindel süsteem ja välja töötatud kett. Torma vallas Rääbisel asub tapamaja, mis küll praegu remondis ning seetõttu tuleb tapmisteenust mujalt osta. Valmistoodangut tehakse Põltsamaa firmas Ede ning realiseeritakse Rimi ja Prisma kauplusekettides, samuti restoranides. Tarbijate nõudlus lambalihale, mis koduloomade lihast kõige tervislikum, on praegu suurem, kui põllumehed seda toota suudavad. Möödunud aastal tuli lambaliha näiteks koguni Uus-Meremaalt sisse tuua,” rääkis firmajuht.
Osaühingu Nurmus Grupp juhatuse liige Eero Mikenberg kommenteeris: “Meie koguinvesteering Tiidu suurfarmi on olnud 20 miljonit krooni, millest 6,7 miljonit on laekunud PRIA-st. Otepääl asuvasse Lutike farmi investeerisime aga 2 miljonit krooni. Meie ettevõte on valmis müüma kõigile ka tõujäärasid. Eesti suurima lamba- ja talleliha töötlejana oleme huvitatud üldisest lambakasvatuse arengust. Kuna lambaliha on ainuke lihaliik Euroopas, mille nõudlusest vaid 80 protsenti katta suudetakse, pole selle ülejäämist niipea karta. “
JAAN LUKAS
