Palamuse laat meelitas tuhandeid külastajaid

Laupäeval  toimus Palamusel 21. korda Suur Paunvere väljanäitus ja laat, kuhu saabus tuhandeid külastajaid üle kogu Eesti ja kaugemaltki.


Juba enne, kui laadauksed ametlikult avati, sättisid esimesed varajased laadalised end Palamuse tänavatele ostlema ning laadatoite mekkima. Lisaks klassikalistele toitudele nagu sink, vorst ja sai, võisid külastajad maiustada halvaaga, tutvuda eriskummaliste šokolaadimaitsetega ning proovida praejuustu, mille leti taha tekkis lausa järjekord. Toidu kõrval oli oma osa kodumaisel käsitööl. Villased sokid, mütsid, kindad ja sallid kuluvad  sügise lähenedes marjaks ära. Oma koju või kingiks sai osta puidust rahakassasid, kulpe, Eesti sümboolikaga kelli ja muud.

Eestlased peavad kodumaisest lugu

Jõgeva vallavanem Aare Olgo ütles laadapäeva alguse tervituskõnes, et Palamuse laat on saavutanud suuruselt piiri, üle mille pole enam võimalik astuda. „Siis peame filiaalid Luuale või Kuremaale viima,“ ütles vallavanem naljaga pooleks, kinnitades, et 21. korda toimuv väljanäitus ja laat ei jää kindlasti viimaseks.

Ka maaeluminister Tarmo Tamm avaldas heameelt, et Eesti rahvas nõnda kõrgelt kodumaist toitu hindab ning ikka laatadele jõuab. „Ma olen rõõmus, et Eestis nii palju üritusi toimub. Kui Kuremaal toimus küüslaugufestival, siis Tartus oli kartulifestival ning Lüübnitsas sibulalaat. Kõik olid rahvast täis,“ kiitis Tamm. „Me peaksime olema õnnelikud, et meil on tublid põllumehed ja puhas loodus, mis annab meile puhta toidu,“ ütles maaeluminister.

Vooremaa otsis tuhandete külastajate seast üles Jõgevamaaga tihedalt seotud inimesi, et nende ostukotti piiluda.

Laadalt viiakse koju käsitööd ja taimi

Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi kõrvale olid end sisse seadnud poliitikast lugu pidavad inimesed, sealhulgas ka Igor Gräzin, kes polnud veel sisseoste tegema jõudnud. „Olen rohkem vaimsete väärtuste peal. Mul õnnestus osta A. Tupitsa raamat „Konstantin Päts. Eesti riigi rajaja”, välja antud 1936, ja raamatus on vallavanema pühendus ja allkiri A. Jansonile. Nii et ma ostan ja müün ideid, mõtteid ja tundeid,“ sõnas ta, lisades, et peab Oskar Lutsu mälestusest väga lugu.

Ka Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus polnud laadamelusse sukelduda jõudnud. „Mul oli ostlemise jaoks abikaasa, kes kõik ära ostis. Ma ei tea, mida osteti, aga vist palju taimi, lisaks sinki ja vorsti,“ naeris ta. Ka Jõgeva vallavolikogu liige Raivo Põldaru oli laadale saatnud abikaasa, kes samuti rohkelt taimi kokku ostis. „Laat on läinud väga edukalt. See on ilmselt Eesti kõige ägedam laat!“ kiitis Põldaru.

Mustvee vallavanema Jüri Morozovi ümber käis tihe sagimine ning vallavanem tõdes, et vahepeal oli nõnda palju inimesi, et mõttest laadale sisseoste tegema minna asja ei saanudki. „Hommikul käisin lionsite telgis, kui siin lõpetame, oodatakse mind sinna tagasi,“ rääkis Morozov, kes soovis kaasa osta kodumaist käsitööd, mida poelettidelt ei leia. „Paunvere väljanäitus on oma headuses tuntud üle Eesti, täna on siit läbi käinud inimesi Saaremaalt, Läänemaalt, Lääne-Virumaalt ja Tallinnast,“ loetles Mustvee vallavanem.

Tihe sagimine käis ka Vabaerakonna telgi juures ning Elo Lutsepp rõõmustas, et laada külalised lisaks ostmisele ka poliitikast huvituvad. Küll tõdes Lutsepp, et soovitud lihaletti ta üles ei leidnudki. „Tahtsin koju sinki viia, aga nii kaugele ma ei jõudnud, ostsin hoopis halvaad. Mu meelest ei ole Paunvere laat nii suur veel kunagi olnudki. Mõtlesin, et olen kuskil üle silla, aga avastasin, et alles vana koolimaja ees,“ naeris Lutsepp, kinnitades, et ka laadal müüdav kaup on aastatega muutunud. „On lahe, et siin toimub selline laat, minu arvates pole ühelgi laadal Eestis nii palju rahvast, siin on mõeldud kõigile,“ oli ta rahul.

Laadalistele oli ilmselt laada kõige olulisem hetk, mil hõigati välja peaauhinna, OÜ Puukujurid valmistatud kämpingumaja saaja. Suurima auhinnaga läks koju Pärnust laadale tulnud Urmas Pärgma, kellele Fortuuna naeratas esimest korda elus. „Ikka on hea tunne,“ jäi mees eestlasele omaselt tagasihoidlikuks.

Nunnunäituse suurima auhinna, 50 000 eurosenti, pälvis 85kilone kõrvits, mis kasvatati OÜ-s Verevi Aed.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus