|
|
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi juures algavad peatselt ehitustööd, mille tulemusena koolimaja saab järgmise õppeaasta alguseks uue näo: hoone saab juurdeehituse ja mõned laiendused, vanimas, 1974. aastal valminud korpuses vahetatakse aga välja kõik tehnosüsteemid peale elektrijuhtmestiku, mida uuendati mõned aastad tagasi. |
Ehitustööd ja hangitav sisustus lähevad ühtekokku maksma üle 20 miljoni krooni, millest suurem osa saadakse kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT kava) kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Eesti riigieelarvest. Palamuse vald lisab sellele 15-protsendilise omaosaluse. Ehitustööde teostaja leidmiseks korraldatud riigihankel tunnistati parimaks OÜ Riverside poolt tehtud 14 542 505 kroonine pakkumine.
„Võitja väljavalimisel oli määrav hind,“ ütles Palamuse vallavalitsuse ehitusspetsialist Andres Haagen. „Tõsi, neljateistkümne hankel osalenu hulgas oli ka firma, kes tegi Riverside’ist veel odavama pakkumise, ent kui hakkasime lisaküsimusi esitama, võtsid nad selle tagasi.“
Ehitajaga sõlmitakse leping neil päevil ning selle kohaselt kestavad ehitustööd 30. novembrist 2009 kuni 25. augustini 2010.
Mida siis Palamuse Gümnaasium ümberehitusega võidab? Kahekorruselisse juurdeehitusse tulevad mõned klassiruumid algklasside tarvis, tütarlaste kodundus-, õmblus- ja käsitööklass, kunstiklass, meediaklass, huvijuhi kabinet ning väikese saali mõõtu (130 ruutmeetrise põrandapinnaga) ruum huvitegevuse tarvis. Seal saavad harjutada näiteks tantsurühmad, ent lükandsein võimaldab selle ka koridoriga ühendada ning seal mitmesuguseid üritusi korraldada.
Poiste tööõpetuse klass ehitatakse poole suuremaks ja selle laiendusse tuleb ka kooli uus peasissekäik. Praegune ühekorruseline juurdeehitus võimla kõrval, milles asub tütarlaste tööõpetusklass, lammutatakse ning selle asemele ehitatakse uus jõusaal.
„Üks ümberehituse eesmärke ongi see, et võimla, jõusaal ning riietus- ja duširuumid paikneksid lähestikku, nii et need, kes õhtuti koolimajja sportima tulevad, ei pudeneks koolimaja peale laiali,“ ütles Andres Haagen.
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi direktor Kuuno Lille lisas, et kahekorruselisse juurdeehitusse rajatavad algklassiruumid võimaldavad tekitada ka ühtse algklasside sektori koos ringi- ja puhkeruumiga. Lisaks sellele ühendatakse kooli kaks olemasolevat korpust ümberehituse käigus ka teise korruse tasandilt: senini on tulnud ühest majaosast teise kulgemiseks esimesele korrusele laskuda. Ühenduskohta ehitatakse välja kabinetid kooliarstile ja psühholoogile.
Sai väike
Koolimaja vanas korpuses vahetatakse välja kütte- ja ventilatsioonisüsteemid ning vee- ja kanalisatsioonitorustik. Mõlemad olemasolevad korpused saavad uue soojustuse ja välisviimistluse.
Ehkki ehitustööd pole veel alanud, on juba toimunud ka sisustushanked: poiste tööõpetuse klassi sisustuse tarnib AS Nava 986 439 krooni eest, koolitahvlid BDP Eesti OÜ 89 933 krooni eest, õppeköögi sisustuse Interior Service OÜ114 597 krooni eest, õmblusklassi sisustuse Ruffler OÜ 37 270 krooni eest, jõusaali sisustuse Avex Sport OÜ 204 360 krooni eest, metallmööbli AS Kitman 267 893 krooni eest ning muu mööbli AS Jalax 794 330 krooni eest. Arvuti ja esitlustehnika riigihange on samuti toimunud, ent võitja on veel välja selgitamata. Olgu öeldud, et sisustust ja tehnikat hangitakse mitte ainult juurdeehitatavate ruumide, vaid ka koolimaja vanemate osade tarvis.
Palamuse vallavanem Urmas Astel tõdes, et kui Palamuse Gümnaasiumile kümme aastat tagasi eelmine juurdeehitus tehti, oli kohe näha, et see sai liiga väike.
„Uues projektis on arvesse võetud kõik koolipoolsed soovid,“ ütles Urmas Astel. „Iseasi, et ehitaja peab graafikus püsimiseks kõvasti pingutama, sest tööle saavad nad asuda kavandatust tervelt kolm kuud hiljem. Esiteks venis hangete protsess ettevarvatust pikemaks, teisalt võttis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel rahastamisotsuse tegemine kuu asemel tervelt kaks kuud aega.“
Läheb kiireks
Kui juurdeehitust ja hoone laiendusi saavad ehitajad kohe tegema hakata, siis tõeliseks katsumuseks kujuneb koolimaja vana osa tehnovõrkude uuendamine, mis saab alata alles suvevaheaja saabudes ning peab selle lõppedes juba tehtud olema — koos ruumide siseviimistluse uuendamisega.
„Ehitustööde organiseerimine eeldab tõepoolest tõsist läbimõtlemist ja koostegutsemist ehitajaga,“ ütles Kuuno Lille. „Kui vaheajad välja arvata, peab koolitöö ju kogu aeg käima. Põltsamaal praktiseeritud varianti, et koolipere linna peale mitmesse hoonesse laiali jaotatakse, me kasutada ei saa, sest meil lihtsalt pole selliseid võimalusi. Samas on kõik ees ootavad raskused ju ajutised. Kui ehitajad järgmisel kuul koolimaja juurde toimetama tulevad, eks siis poisid nädala ikka vahi rohkem aknast välja, aga küll nad siis harjuvad ning silmad jälle tahvlile ja raamatusse suunavad.“
Poiste tööõpetuse õpetaja Ivar Jürimäe on üks neid, kes remondi lõppu kannatamatult ootab.
„Minu aeg siin koolis hakkab varsti otsa saama, aga mõned aastad tahaksin veel uues ja hästi sisustatud klassis töötada,“ ütles Jürimäe. „Tänu suuremale pinnale ja uutele seadmetele saan tulevikus poistele õpetada mitte ainult puutööd, vaid ka metalli-, sepa- ja elektritööd. Senine olukord, kus poisid näevad isa koduses töötoas palju uuemaid ja uhkemaid tööriistu kui kooli tööõpetusklassis, ei kõlba kuhugi.“
Palamuse Gümnaasiumis on praegu 284 õpilast ning Palamuse valla laste kõrval õpib seal ka Saare, Jõgeva ja Tabivere vallast pärit noori. Ehkki sündivuse vähenemisest tulenevalt ei saa ka Palamuse kool lähitulevikus kiidelda õpilaste arvu suure kasvuga, pole mingil juhul tegemist väljasureva kooliga. Tänavuse tavatult väikese, 13 õpilasega esimese klassi asemel loodab Kuuno Lille tuleval aastal vastu võtta 22 õpilasega esimese klassi.
iii
RIINA MÄGI
