Kui veel neljapäeval pidas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski Palamuse gümnaasiumiosa Luua metsanduskooliga ühendamist tulevikus võimalikuks kui jõutakse kokkuleppele, kes kui palju on valmis panustama, siis esmaspäeva hommikul Palamuse vallavanemale ministeeriumi koolivõrgu juhi allkirjaga saadetud kirjas tunnistati, et see pole otstarbekas.
Kirjas seisis: “Jõgeva maakonna noortele on loodud võimalused gümnaasiumihariduse omandamiseks Palamuselt 17 kilomeetri kaugusel Jõgeval asuvas riigigümnaasiumis. Riigigümnaasiumi õppekohtade ja õpilaste kooliskäimist toetavate meetmete loomisel on juba arvestatud ka Palamuse gümnaasiumi õpilastega.
Samuti on Jõgevamaa gümnaasiumis õpilasel võimalus mitmekülgsemateks valikuteks, kui see oleks võimalik ühe klassikomplekti gümnaasiumiõpilastega metsandusharidusele suunatud kutseõppeasutuse juures.
Hea meel on tõdeda, et Jõgevamaa gümnaasium ja Luua metsamajanduskool teevad omavahel head koostööd õpilastele valikkursuste pakkumisel ja läbiviimisel.
Koostöös Jõgeva Ühistranspordikeskuse, Jõgevamaa gümnaasiumi ja Palamuse vallavalitsusega on võimalik käivitada õpilaste kooliskäimiseks sobiv transpordiühendus Jõgeva ja Palamuse vahel.”
Raksed otsused nii peredele kui ka vallale
Kaugelt vaadates on kõik imelihtsalt lahendatav, tegelikkuses tähendab see paljudele peredele üliraskeid otsuseid.
Palamuse vallavolikogu esimees Rait Persidski tunnistas, et ministeeriumi seisukoht on selles osas mõistetav, sest Palamusel gümnaasiumihariduse andmine tähendaks konkurentsi riigieelarve vahenditele, ministeeriumi enda loodud Jõgevamaa gümnaasiumiga. “See on tegelik põhjus, mis pearahapõhise rahastamismudeli puhul on määravaim. Kindlasti ei ole siinsed pedagoogid ega kogukond nõus ministeeriumi rahalistel kaalutlustel põhineva otsusega, et Luua metsanduskooli baasil gümnaasiumisuuna arendamine pole otstarbekas. Palamuse valla jaoks tähendab ministeeriumi seisukoht sunnitud otsust sulgeda Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumis neljas ehk gümnaasiumi aste ja jätkata põhikoolina,” lisas vallavolikogu esimees.
Palamuse vallavanem Urmas Astel ütles, et möödunud aastal pani vald selleks, et pedagoogid oma palga täismahus kätte saaksid, riigi poolt antud palgarahale juurde 79 000 eurot ning samasugune number on kirjas valla tänavuse eelarve projektis.
“Kui arvestada, et umbes pool valla eelarvest kulub haridusele, siis tekib küsimus, kas need kulutused on ikka otstarbekad. Praegu on näiteks Palamuse kooli gümnaasiumiosas kolmandik Saare valla lapsi. Saare vald maksab Palamuse vallale iga oma õpilase koolitamise eest 91 eurot kuus, ent tegelik kulu on umbes kaks korda suurem.”
Palamuse vallavolikogu esimees Rait Persidski kinnitas, et selliselt jätkamine pole kogukonna jaoks jätkusuutlik.
Pearahapõhine rahastus tekitab vale stiimuli
Minister Jevgeni Ossinovski tõdes veel eelmisel neljapäeval, et võiks kokku leppida, kes mida teeb. “See võtaks kohapeal väga palju pingeid maha. Üldiselt on lõplik kriteerium ikkagi raha, kuigi Põltsamaal sai takistuseks asukoht. Kui töötatakse ühe asutusena, siis tekib küsimus, kes katab millised kulud. Teine küsimus on kontseptsiooniline lahusus, gümnaasiumiharidus peaks olema akadeemilisem ning valmistama õpilasi ette ülikooli astumiseks. Gümnaasium peaks andma laiapõhjalise hariduse, et lõpetaja saaks astuda ükskõik mis erialale.”
Ministri sõnul on seni püütud maksimaalselt kutseharidust ja gümnaasiumiharidust lahus hoida. Kutsehariduse ja üldhariduse koostöö pole Eestis seni kuigi hästi käivitunud. “Siit ja sealt on korra midagi proovitud, kuid midagi toimivat pole tekkinud. Üks põhjusi on see, et kohalikud omavalitsused on seni näinud kutseharidust oma konkurendina ehk siis kui tema laps pole läinud mitte gümnaasiumisse, vaid kutseharidusse, siis selle lapse pearaha läheb ära ja gümnaasium muutub jätkusuutmatuks. Narvas on olnud isegi nii, et koolid ei ole lasknud kutsehariduse esindajaid laste ette, et äkki veenavad õpilased kutseharidust omandama asuma. See on pearahapõhise rahastuse üks kõige suuremaid muresid, et stiimul on täiesti vale – ükskõik, kes sisse saab, peaasi, et ta pearaha ära ei vii. Kutsehariduses peaks selle juurest ära minema, sest on selge, et taoline põhimõte tekitab valesid stiimuleid.”
Väike-Maarjas on ühendatud kutseõpe ja gümnaasiumiosa, kolm-neli aastat vaieldi kohapeal ja oldi rahulolematud, kuid nüüd on ka kõige suuremad pessimistid saanud aru, milleks see hea on. Praegu kool toimib.
Vald on aktiivselt lahendusi otsinud
Palamuse vald on teinud kõik, et kohalikud ja ka ümberkaudsed noored võiksid gümnaasiumihariduse saada riigile kuuluvas Luua metsanduskoolis. Kevadistes aruteludes tõsteti küll üles probleem, et praegu metsanduskoolis antav keskharidus ei pruugi olla piisav kõrgkooli astumiseks. Seepärast jõudis vald seisukohale, et klassikalise gümnaasiumihariduse omandamiseks tuleks luua eraldi õpperühm.
Vallavalitsus moodustas ka seitsmeliikmelise komisjoni Palamuse vallas gümnaasiumihariduse andmise võimaluste väljaselgitamiseks. Seda asus juhtima vallavanem Urmas Astel, lisaks kuulusid komisjoni veel Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu, sama kooli finantsjuht Anneli Susi-Persidski, vallavalitsuse pearaamatupidaja Imbi Saar ning Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi direktor Kuuno Lille, hoolekogu esimees Hannes Nigulas ja töötajate usaldusisik Inge Jõgi. Komisjoni ülesandeks sai ka läbirääkimine haridus- ja teadusministeeriumiga.
Septembris Jõgeval peetud Vooremaa visioonikonverentsil kõneles Haana Zuba-Reinsalu sellest ideest ka laiemale avalikkusele. Mõte gümnaasiumiosa Luuale tuua on pärit Palamuse valla 2012. aasta visioonikonverentsilt, konkreetsemaks läks arutelu 2014. aasta kevadel meistrite kooli vestluste läbiviimisel, sellest kasvas välja ka vallavanema algatusel vastav töörühm. Praegu õpib Palamuse gümnaasiumiosas 51 õpilast, neist 34 Palamuse vallast.
HELVE LAASIK
