Palamuse amatöörnäitlejad mängivad vahelduseks nukkudega

Lavastusega tähistas Palamuse Amatöörteater oma 10. ja Aino Perviku 75. sünnipäeva. Asjaolu, et esietendusel viibis kohal ka Aino Pervik ise, näitlejaid endast välja ei viinud. Kui paar kohta, kus kellegi käsi üle sirmi välgatas, välja arvata, möödus esietendus viperusteta. Karakterid mängiti huvitavalt välja ja paras tempo ei lasknud publiku tähelepanul hajuda.

“Väga siiras esitus, väga hästi läbi mõeldud nukkude liikumine ja kena muusikaline kujundus,? polnud Aino Pervik pärast etendust kiitusega kitsi.

Kirjutatud küll ligemale veerand sajandit tagasi, on sookolli ja sisaliku lugu teemalt täitsa kaasaegne: kõneleb looduslikust tasakaalust ja erinevate elusolendite kooseksisteerimisest.

“Sookolli ja sisaliku? kirjutamise algtõuge tuli noorelt kunstnikult Piret Mildebergilt,? ütles Aino Pervik. ?Ta tahtis diplomitööks kujundada lasteraamatu, kus oleks juttu konnast, sisalikust, rästikust ja teistest sellistest loomadest. Kuna olen kasvanud klaasivabrikuasulas Järvakandis, mille ümber on metsad ja rabad, sain sellesse raamatusse sisse tuua oma lapsepõlvemaa. Tahtsin lastele näidata, et seda, kui looduses keegi kedagi sööb, ei peaks võtma liiga traagiliselt, ning samas uurida, äkki on seal ikkagi võimalikud ka sõbrasuhted.?

Imelised nukud

Nukud, millega Palamuse Amatöörteatri “Sookolli ja sisaliku? lavastust mängitakse, äratasid Aino Pervikus suisa imetlust ning neist olid vaimustuses ka näitlejad. Vaevalt et kellelgi nukulavastuse tegemine aga pähegi oleks tulnud, kui Palamusel ei tegutseks selline lennuka fantaasia ja kuldsete kätega nukumeister nagu Ingrid Juuse.

“Me pidime ennast surnuks naerma, kui mehed esimest korda Ingridi tehtud nukud kätte said: nad muutusid ikka täitsa tittedeks,? ütles Rabakana mänginud Sirje Kiis.

Lavastaja Valdi Reinase sõnul alustas Ingrid Juuse nukkude meisterdamist väiksematest tegelastest, nagu sookoll, sisalik, konn ja teised.

“Iga uus saadetis võttis meid ahhetama. Ning kui kõige suuremad ? põdravasikas ja -lehm ? ükskord valmis said, olime lausa keeletud,? rääkis Valdi. “Ma ütlesin Ingridile küll, et ärgu selle põdraga väga vaeva nähku, vaid tehku midagi lihtsat, aga tema ju nii ei mõista, vaid paneb endast ikka kõik välja.?

Vaat et vasikasuuruse ja üsna elutruu põdralehmaga sai naljagi: Helvi Pärnpuu, kes lavastuse jaoks sirmikatteid õmblemas käis, pidi seda rahvamaja ülakorruse ringitoas nähes mitu korda poolsurnuks ehmatama. Mängida tuli koguka põdralehmaga aga kahel inimesel: Laile Sukal ja Aaro Trallal.

“Alguses hoidsin mina esijalgadest,? ütles Laile. ?Aga kuna Aaro on minust tükk maad pikem, pidime kohad vahetama: muidu oleks põdral tagumik püsti ja nina maas olnud.?

Kõneles põder siiski Laile häälega. Kui jämedamaid möiratusi teha oli vaja, pani Laile nina külge pesunäpitsa.

Põhiliselt häälega

Nukulavastuses tulebki kujutatav karakter edasi anda põhiliselt häälega. Ja nuku liigutamisega. See oli Palamuse Amatöörteatri näitlejatele täiesti uus situatsioon.

“Nukulavastuses mängimine on füüsiliselt päris raske,? tunnistas peaosalist Sookolli kehastanud Riho Jaanuska.

“Käelihased muudkui kasvavad,? lisas Laile Sukk.

Keskmisest pikemat kasvu Jaanus Järs, kes rabakukk Atarri kehastas, pidi aga sirmi taga mitmesuguseid veidraid poose sisse võtma, sest püsti seistes oleks pea välja paistnud, põlvili laskudes poleks aga nukk sirmiääreni ulatunud.

“No seda peaks üldse oma silmaga nägema, kuidas me siin sirmi taga etenduse ajal sokkis ringi sebime ja üksteisest üle roomame!? naeris Jaanus Järs.

Tundus, et see sirmitagune sebimine ja võimalus koos n-ö lapsepõlve tagasi minna olid truppi kuidagi eriliselt liitnud.

“Niisugune tunne on, nagu oleksime omavahel õed-vennad,? ütles rästik Küid mänginud Kai Puusepp.

Nukulavastuse tegemise mõte kasvas Kai sõnul välja ühest Palamuse Amatöörteatri hiljutisest ettevõtmisest: nägemispuudega laste jaoks muinasjutuplaadi sisselugemisest.

“Kui Sirje ja Valdiga muinasjutte linti lugedes igasuguste tegelaste, sealhulgas loomade hääli pidime tegema, taipasimegi ühel hetkel, et need oskused võiks nukulavastuses ära kasutada,? ütles Kai. “Valdi mõtles seepeale natuke ning pakkus välja sobiva tüki ja võimaluse tähistada sellega armastatud lastekirjaniku juubelit.?

Tänu sellele, et Eesti Kultuurkapital, kultuuriministeerium, Palamuse vallavalitsus ja Miscar Kinnisvara toetasid, saigi väärt idee teoks. Omal moel oli sponsoriks ka peaosaline Riho Jaanuska, kes koos abilistega kokkupandava sirmikonstruktsiooni valmis meisterdas.

Eile oli Palamuse rahvamajas ?Sookolli ja sisaliku? teine etendus, täna mängitakse tükki Jõgeva kultuurikeskuses. Järge ootavad etendused Põltsamaal, Palal, Maarjas, Tabiveres, Laekveres ja Avinurmes. 1. juunil, lastekaitsepäeval ollakse taas kodulaval Palamusel.

“Väike mure on küll, kuidas kõik need etendused antud saavad, sest kõigil näitlejatel on ju ka leivaamet pidada,? tunnistas Valdi Reinas. ?Aga kui selline asi kord ette võetud sai, siis tuleb see ka edukalt lõpule viia.?

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus