Kui oma kaheksasada tantsijat-võimlejat pühapäeva hommikul Palale kogunesid, polnud ilm just kiita. Ent tantsijad on vintske rahvas: kõik hakkasid vihma üle nurisemata rahulikult proovi tegema ning kahe ja poole tunni pärast oli vihm üle. Kui õhtul kella nelja ajal peoks läks, oli ilm kena ja tantsuplats kippus tantsijate jalge all tolmamagi.
Peo teema “Mets ? me kodu” oli mõistagi inspireeritud tänavuse üldtantsupeo teemast “Las jääda ükski mets”. Ja metsateemalised tantsud-võimlemisnumbrid seekord ehk ilusamaid hetki pakkusidki. Kuigi ilus, kompaktne ja kenasti ette kantud oli muidugi kogu Meljo Kaaviste juhtimisel kokku pandud peokava. Ja metsateemalise peo pidamiseks oli metsa vahele peitunud Pala staadion just õige paik.
Väike tehnikaaps lisas peole ainult vürtsi: ühe naisrühmade tantsu ajal katkes nimelt muusika, aga tantsijad ei lasknud ennast sellest segada, vaid tantsisid tantsu lõpuni, teenides sellega publikult kõva aplausi.
“Ah, palju siis proovi ajalgi seda muusikat kuulda saab: kui keegi plaadimängija läheduses mõni kõvem samm astutakse, on pill jälle tumm,” kommenteeris juhtumit Laiuse naisrühma Meie Mari tantsija Malle Aia.
Meie Mari oli üks neid õnnelikke naisrühmi, kes Jõgevamaalt üldtantsupeole pääses: naisrühmade hulgas oli konkurents nimelt kõige karmim.
“Enne aprilli keskel toimunud teist eelproovi tegime trenni vaat et iga päev: juhendaja Virve Muser oli armutu ja ühelgi tantsijal ei tulnud mõttessegi talle vastu hakata. Muudkui lasksime üle kooli korvpalliväljaku ja tagasi.”
Järjepidevus
Keskkonnaminister Villu Reiljan tänas peo lõppedes tantsijaid nii ilusa peo eest kui ka aktiivse osalemise eest metsaistutustalgutel.
“Tantsu- ja laulurahva metsaistutustalgud oli tegelikult Jõgevamaa mehe Kaupo Ilmeti idee, mis pärast otsapidi Tallinna ja Euroopassegi jõudis,” ütles Villu Reiljan. “Nii metsa kui rahvatantsu puhul on oluline põlvkondade järjepidevus. Ja seda me just praegu tantsuplatsil nägimegi.”
“Kui me metsaistutustalguid kavandasime, arvasime, et tore oleks, kui saaksime puid istutama nii 8000 inimest. Lõpuks tuli neid aga kolm korda rohkem. Jõgevamaalt osales talgutel 833 tantsijat ja lauljat, kes panid mulda üle 50 000 puutaime. Mul on hea meel, et meie mets elab, et meie tants elab ja tänu sellele elab ka eesti rahvas,” lisas Eesti Metsaseltsi president Kaupo Ilmet.
Tallinn pole tähtsam
Pala peol viibis külalisena ka tänavuse üldtantsupeo pealavastaja Kalev Järvela.
“Teie jaoks oli tänane pidu üldtantsupeo kolmas eelproov ja te läbisite selle edukalt. Peost enda kõrval jättis mulle sügava mulje osalenud kollektiivide nimekiri. Kui ma natuke rehkendasin, leidsin, et ainuüksi Pala vallas on peaaegu niisama palju lasterühmi kui tuleb suurele peole tervest Tallinna linnast,” ütles Järvela. “Ja ei maksa sugugi arvata, et Tallinna pidu on tähtsam kui Pala oma: üldtantsupidu ei saakski toimuda, kui ei oleks maakonna ja oma küla pidusid.”
Peo lõpetamisel tänas maavanem Margus Oro kaunite meeneraamatutega peo lavastajat Meljo Kaavistet, rühmaliikide üldjuhte Merike Kulli (I-IV kl lasterühmad), Malle Weinrauchi (VI-IX kl lasterühmad), Liidi Vainot (kapellid), Vivian Paaksit (naisrühmad), Senta Bergmanni (memmed) ja Anar Treimanit (võimlejad) ning kõiki juhendajaid. Ühiselt istutati Pala kooli juurde iga rühmaliigi oma puu.
RIINA MÄGI
