Möödunud laupäeval Peipsiääre vallas endises Pala vallamajas avatud Kodavere Pärimuskeskuses tutvustakse paikkonnas asunud omavalitsuste ajalugu, kodavere murret ja selle uurimist, luuletajate Anna Haava ja Mai Vallisoo loomingut, paikkonna käsitöötraditsioone ning muudki kohaliku kultuuriloo ja elulaadiga seonduvat.
Avapeo endise Pala vallamaja siseõuel avas Kodavere Pärimuskeskuse juhatuse eestvedaja Ergo-Hart Västrik, kes erialalt folklorist ja Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule dotsent. Västrik rääkis ka suvistepühadest, sest sellel rahvakalendri tähtpäeval sündmus toimuski. Päevakohaselt kaunistasid nii õue kui ka tuba kased.
Kodavere murde ja kultuuripärandi toa on sisustanud teenekas paikkonna kultuuriuurija Ann Kilk ja Liia Mägi Sassukvere külast. Selles toas tutvustakse ka Kodaverest võrsunud ja kihelkonna murdes luuletanud poetess Mari Vallisoo (1950–2013) elu ja loomingut.
Kirjaniku ja luuletaja Anna Haava (1864–1957) mälestustoas eksponeeritakse tema kodu Haavakivi maketti, raamatuid erinevatest aegadest ja mitmeid isiklikke asju. Varem asus Anna Haava teemaline ekspositsioon Assikvere Haridusseltsi majas ja seejärel Anna Haava nimelises Pala koolis. Väljapaneku on koostanud kooliõpetaja Helle Värs.
Omavalitsusametniku toa sisustasid Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse teadur Hanno Talving ja Rahvusarhiivi kasutusosakonna juhataja Tõnis Türna. Vaadata on fotod tänases Peipsiääre vallas paiknenud Pala, Alatskivi, Kavastu ja Peipsiääre vallamajadest ja omavalitsuse tegevusest. Sõnas ning pildis tutvustakse kaugemas minevikus Kodavere kihelkonnas eksisteerinud Kokora valda, Jõe valda, Halliku valda, Ranna valda ka Kadrina valda.
Kahes toas on vaadata Kodavere kandis tehtud käsitööd ja nende valmistamiseks kasutatud tööriistad, isegi Eesti Vabariigi esimesest iseseisvusperioodist pärinev kangakudumise õpik.
Kultuuritalletaja Ann Kilk juhtis oma sõnavõtus tähelepanu, et Kodavere Pärimuskeskuseks kohandatud endine Pala vallamaja on teadaolevalt ainus torniga vallamaja Eestis.
Kodavere Pärimuskeskuse rajamisele panid õla alla Peipsiääre vald, Eesti Kultuurkapital, samuti Rahvakultuurikeskus. Tartumaa rahvakultuuri peaspetsialist Kati Grauberg-Longhurst ütles: „Olen kunagise Kodavere kihelkonna tänaste inimeste tegemisel silma peal hoidnud ning märganud, et igas ettevõtmises löövad kaasa erinevad põlvkonnad nagu see oli ka varem.“
Ergo-Hart Västrikul oli koosolijatele rõõm teatada, et Kodavere Pärimuskeskuse rajamine on pälvinud tunnustusplaadi EV100 toimkonnalt. „Kogukonna ja partnerite koostöös Kodavere Pärimuskeskuse rajamine on tõeliselt positiivne ja sündis ennekõike tänu vabatahtlikule tegevusele. Nüüd tuleb mõelda, kuidas edasi minna. Ehk oleks võimalik siia ka palgaline töötaja leida,“ arvas pärimuskeskuse juhatuse liige Helgi Vaga.
Praegu saab Kodavere Pärimuskeskust külastada kokkuleppel telefonil 55538703. Kolmapäeva õhtul kell seitse mängib Assikvere Külateater Pärimuskeskuse õuel August Kitzbergi näidendit „Rätsep õhk“.
JAAN LUKAS
