Möödunud laupäeval toimunud Anna Haava nimelise Pala koolimaja 90. sünnipäeva tähistamisel meenutati õppeasutuse ajalugu ja silmapaistvat panust piirkonna lastele põhihariduse andmisel, kogukonna elu hoidmisel ning edendamisel.
Kooli aastapäevale pühendatud kontsertaktus peeti Pala kultuurimajas. „Mina lõpetasin kooli kuuskümmend aastat tagasi. Koolis oli võimalik õppimise kõrval harrastada laulmist ja rahvatantsu ja tegeleda spordiga. Sageli mängisime rahvastepalli,“ ütles Helgi Poska, kes praegu elab Tartumaal Luunja kandis ning on töötanud raamatupidajana.
Õed Ene Rüütli ja Mare Turu kinnitasid, et Pala kool on meelde jäänud sõbraliku kodukoolina, kus oli hea ja huvitav õppida. „Üritusi korraldas meie õpinguaastatel pioneeriorganisatsioon,“ meenutasid nad.
Ene tütar Heidi Lea meenutas, et tema lõpetas esimese lennu, kui koolis oli üheksa klassi. „Õpiaastad jäid Eesti taasiseseisvuse esimestesse aastatesse. Laulsime palju isamaalisi laule,“ oli tal meeles.
Koolimaja ehitati annetuste eest
Kultuurimaja saalis juhatas piduliku sündmuse sisse õpilaste etteaste, kus kinnitati muu hulgas: „Pala kool on osake Eestimaast“.
„Täna tähistame Pala koolimaja üheksakümnendat sünnipäeva. Koolihoone rajamise protsessis oli palju sarnasust tänapäevaga. Vajalik raha ehitusmaterjali muretsemiseks koguti suuresti annetustest, selleks korraldati ka heategevuslikke pidusid. Ühiste ettevõtmistena puhastati kooli ümbrus, rajati kooliaed,“ rääkis pidupäevakõnes kooli direktor Grete-Stina Haaristo.
Säravamate märksõnadena tõi ta tänase Pala kooli puhul välja Eesti keskmisest paremad õppimistulemused, eduka osalemise aineolümpiaadidel, konkurssidel ja spordivõistlustel ning tugeva väärtuskasvatuse.
„Hea koostöö on lapsevanematega. Emad-isad sisustavad mõnikord ka mõne õppetunni,“ lisas Haaristo. Ta ütles tänusõnad kauaaegsele direktorile Malle Weinrauchile, kes on teinud Pala koolis oma elutöö.
Haridust üle kolme sajandi
Omavalitsuse nimel kooliperet tervitanud Peipsiääre vallavolikogu esimees Jaako Lindmäe ütles, et kuigi tänane Pala koolimaja saab üheksakümneaastaseks, on siin eestikeelset haridust antud juba alates 1688. aastast. „Eestlased on alati olnud hariduseusku. Selleks, et lapsed saaksid kodulähedast haridust, on kogukonnakoolide püsimajäämine ja arenemine väga oluline,“ rõhutas ta.
„Pala kool on kõige ägedam kogukonnakool Eestis,“ ütles oma kõnes vilistlane Sander Sildver, kes lõpetas selle 2008. aastal. Sandril jätkus häid sõnu paljude õpetajate ja kooli töötajate iseloomustamiseks.
Nii tuletas ta meelde heatahtlikku, kuid nõudlikku koolitädi Elsa Rüütlit, kes ka kooli juubeliaktusel kellukest helistas, bioloogiaõpetajat Tiina Karu, kelle juhendamisel saavutati kolmas koht üle-eestilises televiktoriinis, tööõpetuse õpetajat Kalev Karu, kogenud korvpallitreenerit Arnold Selget.
Sander Sildveri sõnul on ta Pala koolist kaasa saanud senini püsima jäänud spordi- ja lauluhuvi, ennekõike aga hea hariduse, mis on võimaldanud edukalt lõpetada Tartus Miina Härma gümnaasiumi ja omandada kõrghariduse.
Sildver on praegu üheks osanikuks firmas South Western Advantage Eesti, mis tegeleb haridusalaste raamatute otseturustamisega Ameerika Ühendriikides ja tal on oma firma ka Peipsiääre vallas.
Tänavu kevadel Pala kooli lõpetanud Anette Norring ütles, et mõeldes Pala koolile, tekib tal alati soe ja hea tunne. „Mõistagi sai koolis ka nalja ja seda võinuks isegi rohkem olla. Üks nali jäi eriti meelde. Üks õpilane värvis sõbrapäeval huuled punaseks ja tegi „musid“ riidehoiu ustele,“ meenutas tütarlaps.
Juubelikontserdi kava panid kokku õpetajad Leili Lind, Marve Juursalu ja Katrin Puusepp. Kultuuriprogrammi sisustasid õpilased teisest ja üheksandast klassist, 9. klassi noormees Imre Nõmm luges luuletuse Kodavere murdes, samas keeles pajatusi koolielust esitasid ka teenekad õpetajad ja kohaliku elu edendajad Mare Nõmm ja Helgi Vaga. Kultuurimajast mindi koolimajja, kus söödi torti ja lauldi ühislaule.
JAAN LUKAS
