Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on kõrgendatud huviga alade (KAH) hulka lisanud Pala ja Kuremaa terviserajad. Neid ümbritsevate metsade raiumiseks peab RMK korraldama koosolekud, et kohalikud elanikud oleks teadlikud tulevatest raietest ja rahval oleks võimalus ettepanekuid teha.
„RMK nägemus tundub olevat pigem selline, et rahva ettepanekuid kindlasti kuulatakse, aga arvesse võetakse sel juhul, kui need neile sobivad,” tõdeb metsa- ja jahimees, Palal toimunud koosoleku eestkõneleja Mati Sepp. Ta lisab, et Pala kooli terviserajad on RMK majandusmetsas ja sellest tulenevalt näevad nad terviseradade ümber olevaid metsasid ikkagi majandusmetsana ja soovivad neid majandada nagu iga teist. „Kuigi need rajad on osa suuremast üleriigilisest terviserajade võrgustikust, millele on suurtoetajad oma õla alla pannud ning koostööpartneriteks terviserajade loomisel ongi RMK ja ka kultuuriministeerium.”
Uudis tekitab muret
„Loodushoiuga tegelevad inimesed RMK-s teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuksid võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust,” saab lugeda RMK tutvustust SA Eesti Terviseraja lehelt.
Sepp nentis, et talle mõjus uudis, et RMK hakkab jällegi Pala terviseraja metsi raiuma murettekitavalt, sest veel püsti seisvad metsad on talle tuttavad koolipõlvest.
„Jooksin kehalise kasvatuse tunnis mööda looklevaid metsaradu ja läbisin terviseraja tõuse. Nüüd õpib minu poeg samuti Pala koolis ja tema ning kõik teisedki õpilased kasutavad samu radasid,” tõdes Mati Sepp.
„Palal koosolekul olnud RMK töötajate osas minul etteheiteid pole ja tänan neid viisaka suhtumise eest. Suutsime suurtesse emotsioonidesse laskumata raiete üle siiski arutleda ja RMK töötajad tutvustasid põgusalt 10 aasta raieplaani Pala terviseraja metsades. Seejärel kuulasid nad, mida kohale tulnud inimestel öelda oli. Kas neid soove ka tähele pannakse ja arvestatakse, seda näitab aeg,” selgitas Mati Sepp, lisades, et kõrgendatud huviga alade kaasamise süsteem vajab korrastamist kiiremas korras koos kogu Eesti metsandusega.
„Minu enda jaoks on see tuttav teema, et RMK raielankidele seemnepuid ei jäta, kuigi metsaseaduses on see osa lankide puhul siiski nõutud. Kuid seaduses ette nähtud miinimum 10 säilikpuud oleks ilmselgelt ühe hektari kohta armetult vähe ja oletasin, et sellise koguse puude arvuga pole kuidagi võimalik miljööväärtusi säilitada. Tegime uue pakkumise, et jätame siis 70 säilikpuud kui seemnepuid ei jäeta, aga seda oli RMK jaoks liiga palju. Lõplik suusõnaline kokkulepe oli, et ühehektarilise ala kohta, jääb terviseraja lähedusse suurusjärgus 50 säilikpuud (mändi). Puud valib RMK ise välja. Leiti, et kui kohalikud läheks neid ise valima, siis võib asi minna ülekäte. Mõistagi oleks kõige parem kokkulepe olnud kohalikele, et terviserajaga kattuvaid eraldusi mitte üldse raiuda,“ rääkis Sepp.
RMK raiekavad aastateks 2020–2030
„Pala matkaradade ümbruses on valdavalt männikud umbes 84%, Kuremaa terviseradade ümbruses kuusikud 57%, kaasikud 30%. Varasemat metsade majandamist selles piirkonnas iseloomustab lühidalt ehk kõige paremini see, et Pala matkaradade ümbruses on täna noort kuni 20-aastast metsa peaaegu pool. See tähendab, et nendel aladel on tehtud uuendusraieid ja istutatud peale uus mets. Tehtud on kõiki metsakasvatuslikke raieid, alates noorendike hooldamisest kuni lageraieteni välja,” selgitas RMK looduskaitsetalituse juhataja Kristo Kokk.
„Sarnane on olukord ka Kuremaal. Noort metsa on umbes 40% ja samuti tehtud erinevaid raieid. Mõlemal alal on tehtud tuuleheite ja -murru likvideerimiseks ka sanitaarraiet. Palal on vana metsa osakaal umbes 47% ehk 24 hektarit, kus lähima kümne aasta jooksul on plaanis teha 8,9 hektarit lageraiet ja 6,1 hektarit aegjärgset raiet. Kuremaal on sel kolmapäeval ees koosolek ning täpsed tööd ja mahud selguvad selle käigus.
Esialgse kava kohaselt on lähikümnendil plaanis 3,1 ha lageraieid. Vana metsa osakaal täna 50% ehk 14 hektarit. Väljaspool plaane tuleb kümne aasta jooksul kindlasti teha ka sanitaarraiet, aga seda siis juba vastavalt vajadusele. Kasutame tavapärast tänapäevast tehnoloogiat ehk masinraiet ja -kokkuvedu. Tööde kvaliteet sõltub eelkõige pädevast juhendamisest ning masinaoperaatorite oskustest ja kogemustest,“ rääkis Kokk.
Raied tehakse kuival
ajal
RMK Jõgeva metskonna metsaülem Avo Jürissaar ütles, et soovidega arvestatakse, kui see on metsakasvatuslikult vähegi võimalik ja loomulikult on võimalik jätta lageraielangile rohkem säilikpuid.
„Ka radade äärde on võimalik jätta puid kasvama, aga peab arvestama, et üksikute puudena saab jätta meie tingimustes ainult mändi. Kuusk on selleks liiga tormihell. Arusaadavalt hoiame rajad puhtana raiejäätmetest ja püüame maksimaalselt vältida masinatega terviseradadel sõitmist. Vajadusel saab kasutada radade ületamiseks oksapatju,” kinnitas Jürissaar.
Siiani on nii ühes kui teises piirkonnas tehtud kõiki vajalikke raieid ja kõike on tehtud koostöös radade hooldajatega.
„Lageraie on kõige efektiivsem ja tulemuslikum viis vabastada kasvukoht uuele rajatavale metsapõlvkonnale. Kõik lageraielangid Palal ja Kuremaal istutatakse noori taimi täis ja 5–7 aasta pärast on uus metsapõlv juba silmaga näha.
Pala raied tehakse kuival ajal, et võimalikult vähe pinnast kahjustada. Kuremaa variandid on kas kuiv suvi või külm talv. Külma talve meil oodata ei tea, siis jääb üle kas kuiv suvi või kuivem sügis. Igal juhul proovitakse radadesse puutuda nii vähe kui võimalik.
RMK plaanitud tegevused toimuvad täies mahus ja kogukonna soovidega arvestatakse.
Kolmapäeval lepitakse Kuremaal kokkusaamisel kokku tehnoloogiad ja võib-olla muudetakse raiekavasid mingis osas,“ ütles Jürissaar.
ULVI TAMM
