17. sajandi viimasel veerandil, Rootsi Kuningriigi ülemvõimu ajal hakati eestlastele paljudes paikades koolitarkust jagama. 1688. aastal oli Põhja-Eestis kümme, Lõuna-Eestis aga juba kolmkümmend kuus talurahvakooli. Samast aastast pärineb esimene teade koolist Kodavere kihelkonnas, tänase Pala valla territooriumil. Üks märkimisväärsemaid daatumeid selle paiga vaimuelus on ka 1928, mil Palal valmis praegune koolimaja. 21. juunil kogunevad vilistlased ja kunagised õpetajad Anna Haava nimelisse Pala Kooli tähistama kahte sündmust: 320 aasta möödumist kodukandi haridusloo algusest ja 80 aasta täitumist praeguse koolimaja valmimisest.
“Esimene omaaegse Kodavere kihelkonna hariduseluga seotud dokument on Tartu praostkonna praosti Broocmani kiri esimese eesti koolmeistrite kooli asutajale Bengt Gottfried Forseliusele. Kirjast võib lugeda, et Kodavere koolmeistri juures õpib 15 poissi, ja avaldatud soovi, et nendele raamatuid toodaks. Võib arvata, et enamus õppuritest käisid kooli Palalt, sest siinne piirkond oli tihedasti asustatud ja Pala mõisnik von Stryk suhtus positiivselt hariduse omandamisse,” rääkis kooli möödanikku uurinud kauaaegne õpetaja Tiia Vadi, kes teab mitmeid nimesid Pala hariduse möödaniku kaugetelt radadelt.
“1766. aastal avati Palal külakool. Selle kooli õpetajatest on teada Uudeküla Tõnu poeg Madis. Piibri Ell, Kingsepa Jüri, Friedrich Martson, Kooli Jaan, August Alabert. Algul töötas kool kahe, hiljem nelja klassiga Koolimajas oli kaks tuba: suur klassiruum ja õpetaja elutuba. 1810 asutatud Moko külakoolis, mis on samuti praeguse Pala kooli üheks eelkäijaks, õpetasid lapsi Jakob Ottson, Joosep Mõisa ja Hilda Ruubel. Õppetöö algas siis, kui kari lauta aeti, ja kesti ajani, mil loomad uuesti karjamaale toodi. Raamatud pidid õpilased ise ostma. Kaks korda aastas toimus, nagu vanal ajal kombeks öelda oli, kooli katsumine. Kirikuõpetaja kontrollis teadmisi usuõpetusest, inspektor vene keele oskust.”
1822 avas Emille Markoff aga Palal saksakeelse erakooli tütarlastele.
Vabadussõja järel alustas 1920. aastal tööd Pala 6-klassiline algkool. 1924. aastal alustati uue maja ehitamist. “Kooli asukoha üle vaieldi kaua. Lõpuks arvestati jaokskonnaarst Kruuse arvamust ning kool otsustati rajada metsaserva, varjulisse kohta. Vundamendi materjal saadi Pala mõisa vana viinaköögi lammutamisest, palgid lähedasest metsast. Koolimaja avati pidulikult 1928. aasta 23. septembril, ” jutustas Tiia Vadi.
“Praeguseks on ilmunud kooli almanahhi “Kodukool” kaks osa. Need on koostanud emakeeleõpetaja Leili Lind. Almanahhis on rohkesti mälestusi koolist ja hariduselust üldse. Samuti on avaldatud õppealajuhataja Liina Ainsalu kooli teemaline uurimustöö,! rääkis Pala kooli direktor Malle Weinrauch. 21. juunil toimuval vilistlaste kokkutulekul esitletakse ka kooli vilistlase Tõnis Vaga postuumselt ilmunud luulekogu.
JAAN LUKAS
Kooli ajalugu ja nimed
1688 – hariduselu algus Palal, mil Pala vald kuulus Kodavere kihelkonda
1766 – Pala külakool
1810 – Moko külakool
1815 – ametlik koolikohustuse kehtestamine
1882 – Mäeotsa tütarlaste erakool
1920 – koolide ühendamine ühtseks Pala 6-kl. Algkooliks
1924 – koolimaja ehitus
1928 – valmis praegune koolimaja
1939- -1941 – töötas Maanoorte täienduskool tütarlastele
1944 – Pala Mittetäielik Keskkool
1951 – Pala 7-aastane Kool
1958 – Kallaste rajooni A. Haava nim. Pala Keskkool
1959 – Tartu rajooni A. Haava nim Pala 8-kl. Kool
1963 – Jõgeva rajooni A. Haava nim Pala 8-kl. Kool
1988 – Jõgeva rajooni A. Haava nim Pala 9-kl. Kool
1991 – Jõgeva maakonna A. Haava nim Pala Põhikool
1992 – üleminek Pala valla alluvusse
1998 – nurgakivi Pala kooli juurdeehitisele
1999 – valmis Pala Põhikooli juurdeehitis
2003 – president Arnold Rüütel andis Pala koolile üle Eesti kauneima kooli tiitli
2004 – Jõgevamaa Aasta Koolitussõbralikuma Organisatsiooni tiitel
2005 – Õppeasutus hakkab kandma nime A. Haava nim Pala Kool
Koolijuhid läbi aegade
1770 – Pilbri Ell
1785 – Udeküla Tõnu Madis
1815 – Kingsepa Jüri
1878 – Friedrich Martinson
1901 – Jaan Kool
1920 – Alma Allik
1924 – August Alabert
1930 – Ott Roots
1941 – Daniel Loide
1950 – Mark Fischer
1951 – Aino Lind
1977 – Liidia Vaino
1979 – Laine Raja
1986 – Malle Weinrauch
