Kuremaa terviserajad pakuvad ka sel talvel tervisespordist lugupidavatele inimestele häid võimalusi talverõõmude nautimiseks. Hästi ettevalmistatud suusaradadel on võimalus sõita erinevatel distantsidel, panna ennast proovile tõsistel tõusudel ning liikuda suhteliselt tasase reljeefiga maastikul.
Kuremaa terviseradadel tegutseva rajameistri Andres Lippuri sõnul algas suusaradade tegemine esimese lumega novembrikuu viimastel päevadel. „Käisin ratastraktoriga neljal korral raja põhja ette valmistamas. Murukummid pressivad lume korralikult kinni ja siis saab juba uisusammu sõita. Järgmise suurema lumesaju järel sai rajamasinaga klassikajäljed varem kinni tallatud lumele sisse teha. Viimaste sadude järel on kõigil erineva pikkusega radadel klassikajälg sisse sõidetud,“ andis rajameister tänavuseks hooajaks ette valmistumisest ülevaate.
Nooremad armastavad rohkem vabastiilis suusasõitu, vanemad klassikastiilis suusatamist. Kuremaa terviseradadel on ette valmistatud nelja erineva pikkusega suusarajad 1-5 kilomeetrini. Kes tuleb suusatama näiteks peale tööpäeva lõppu, saab sõita 2,5-kilomeetrisel valgustatud rajal. Tuled valgustavad suusaradasid õhtul kella üheksani. Rajad on omavahel ühendatud ja nii võib järgemööda erineva pikkusega radasid läbi sõita.
Looduslikku lund jätkub
Andres Lippuri sõnul on kõigil distantsidel olemas nii tõusud kui ka langused. Kõige suuremat umbes 450 meetrisel lõigul asuvat tõusu nimetatakse Mõrvari tõusuks. „Kui Kuremaal oli ujula juhatajaks praeguseks meie seast lahkunud Rein Reimand, toimusid võistlused juhtivatele töötajatele. Siis nimetas just tema seda tõusu niisuguse nimega ja tollest hetkest see järsk tõus niisuguse nime saigi,“ jutustas Lippur kõige järsema tõusu nime saamise loost.
Sellisest olukorrast nagu aastakümneid tagasi, kui inimesel tuli iseendale rajad sisse sõita, ei taheta tänapäeval enam midagi kuulda. Rajameistri sõnul on ta rahul sellega kui radade tegemise kaudu teistele rõõmu saab pakkuda.
„Mul vanust juba omajagu ja las nooremad tegelevad suusatamisega. Pealegi tuleb mul veel Kuremaa ujula ümbrus lumest puhtana hoida,“ rääkis Andres Lippur.
Rajameistri sõnul Kuremaal kunstlume tegemise kavatsust ei ole, sest sealsed metsa vahel looklevad rajad peavad kaua vastu ning kunstlumest radade tegemine oleks seotud väga tõsiste kulutustega.
„Põltsamaal on tänavu vähem lund ka sadanud ja seetõttu kunstlume tegemine oli seal vajalik,“ lausus Andres Lippur.
Kuremaale saabunud suusatajatest ca kaks kolmandikku paneb ennast teadetetahvlil olevasse päevikusse kirja. Alates 11. jaanuarist kuni kolmapäeva lõunani oli seal ennast registreerinud ligi 250 suusatajat. Rajameistri sõnul tuleb sellele numbrile veel kolmandik juurde liita, siis saab enam-vähem õige tulemuse selle kohta, kui palju inimesi tegelikult suusatamas on käinud.
Inimesi tuleb Kuremaa suusaradadele talverõõme nautima erinevatest Eestimaa paikadest. Sealhulgas ka Tartust, ehkki enamasti eelistavad taaralinna elanikud Lõuna-Eesti suusaradasid. Lõviosa suusatajatest moodustavad Jõgevamaa elanikud.
Tullakse igal ajal
„Üks inimene oli oma elukohaks Austraalia märkinud,“ lausus Andres Lippur. Kümme aastat tagasi kui vabariigi aastapäev ja vastlapäev langesid samale päevale, käis tollel suure lumega talvisel päeval suusarajal 412 inimest. Kelgumäel nägi rajameister tookord korraga askeldamas 80 inimest. „Nädalavahetusel käib siin suusatamas vähemalt sada inimest,“ kinnitas Lippur.
Kuremaa suusaradade juures riietumisruumi ja pesemisvõimalust ei ole. Küll on olemas väikesed presendiga kaetud majakesed, kuhu vajadusel paigaldatakse ka puhur. Tavaliselt kasutatakse puhureid võistluste ajal, aga tänavu peale ühe klassikastiilis suusavõistluse rohkem võistlusi kavas ei ole.
Eile lõuna paiku Kuremaale suusatama tulnud Jõgeva elanik Jaanus Sepp lausus sealsete radade kohta, et paremat ei oska ta tahtagi. „Tervisesportlase jaoks on need siin igati sobivad rajad, mis ei ole just kõige kergemat sorti, ei ole liiga rasked, aga samas nõuavad siiski natuke pingutamist. Alati on võimalus aeglasemalt sõita, kui tunned, et algselt valitud kiirusele vastu ei pea,“ oli tema hinnang Kuremaa radadele.
Ta tuleb Kuremaale suusatama siis, kui on tööst vaba päev ning kui ilmaolud on enam-vähem soodsad. „Võimalused siin suusatamiseks on suurepärased,“ kinnitas Jaanus Sepp.
Tartust Kuremaale suusatama saabunud Taavi Pae lausus, et geograafina meeldib talle uusi kohti avastada. Mehe sõnul minnakse Tartust enamasti lõuna poole suusatama ja seetõttu polnud ta varem Kuremaale sattunud.
„Praegune tuulevaikus on ju ideaalne suusatamiseks. Eks Tartu maraton on see stiimul, mis mind praegu suusatama innustab. Aga ka endale füüsilise koormuse pakkumiseks on see igati sobiv tegevus,“ rääkis Taavi Pae.
Kaareperest kohale tulnud Rene Poll lausus, et tema käib tihti Kuremaal suusatamas. „Tervislike eluviisidega tegelemine värskes õhus on minu jaoks hästi meeldiv tegevus. Kunagi käisin spordikoolis ja ka siis mulle suusatamine väga meeldis. Käisin siin tehnikumis ja mulle on need rajad tuttavad. Et erinevatel radadel sõita saaks, seetõttu käin vahelduseks ka Lähte radadel suusatamas. Sõidan siis päevas 30-40 kilomeetrit. Lähtun põhimõttest – terves kehas terve vaim,“ jutustas Rene Poll.
TOOMAS REINPÕLD
