Kalmistud seostuvad meie kõigi jaoks rohkem kurbade sündmuste ja kaotusevaluga. Samas on nendel paikadel oluline roll meie kultuuriloos. Pajusi valla eestvõttel ja rahastusel taastati hiljuti Kütimäe kalmistu suursugune värav.
Pajusi valla territooriumil on kaks omapärast kalmistut – üks Pisisaares ja teine Kütimäel, ning viimast kasutatakse praegusel ajalgi matmispaigana.
Kui Pisisaare kalmistut on paljud vähemalt mööda sõites silmanud, siis üsna Järvamaa piiri lähedal teest veidi eemal asuvale Kütimäe kalmistule satutakse hoopis harvemini, pealegi on puud selle rahupaiga ümber kõrgeks kasvanud. Kui kalmistut ümbritsev puudega ala korda teha, siis hakkab see ka teel liikujatele silma paistma ja kutsub huvilisi kalmistut lähemalt vaatama.
Idee algatajaks vallavanem
Kütimäe kalmistu värava taastamise idee algatajaks oli Pajusi vallavanem Reet Alev. Kui põllumajandusettevõtte Pajusi ABF juhataja Lembit Paal plaanist kuulis, asus ta seda ajaloohuvilise inimesena aktiivselt toetama. Tema firma oli kalmistu värava taastamisel nõu ja jõuga abiks. See ajalooline ehitis oli eriti halvas seisukorras ja oleks võinud peagi täielikult hävida.
Värava taastamistööd tegi Põltsamaa Ehirest OÜ ja objektijuhiks oli Pajusi mees Heino Puide. Tänavu kevadel alustatud tööd lõpetati suvel ja nüüd on tulemus igati kena ning pilkupüüdev. Ettevõtmist rahastas Pajusi vald.
Taastati suursuguse ehitise vundament, parandati seinad, puhastati katus ja rist ning värviti need üle. Ka gooti stiilis raudväravad on uhiuued. Pinnast planeerides hoiti ära vihmavee edasine valgumine ehitise vundamendi alla.
Lembit Paal lausus, et paljud pole ilmselt kunagi astunud sisse Kütimäe kalmistu kabelihoonesse, kus on väga kaunis jumalaema kuju, omapärane kantsel ja kenad vitraažid. Ta avaldas lootust, et ehk jätkub Pajusi vallal raha ka selle kauni hoone restaureerimiseks. Sellest võiks kujuneda Põltsamaa piirkonna üks olulisemaid vaatamisväärsusi.
Paalakalda pälvis tunnustuse
Pajusi vallas on vanade ajalooliste hoonete taastamisega järjekindlalt tegelema hakatud. Lembit Paali sõnul leiab foto siinsest ajaloolisest ait-kuivatist, mis tänavu suvel restaureerituna avati, ka muinsuskaitseameti aastaraamatus ja sellest on artikli kirjutanud muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere. Muinsuskaitseamet tunnustas Pajusi rahva tööd kategoorias “Hästi restaureeritud mälestis”. Tunnustus anti Paalakalda osaühingule kätte 16. oktoobril Tallinnas Kultuurikatla katelde saalis, kus taastatud objekte tunnustati neljas kategoorias. Lembit Paal lausus, et väga oluliseks peetakse lisaks vana hoone taastamisele ka seda, kui sellele uus funktsioon leida suudetakse. Ait-kuivatis korraldatakse nüüd kontserte ja Lembit Paal lubas, et kasutus leitakse ka teistele Pajusi valla ajaloolistele hoonetele.
TOOMAS REINPÕLD