Pajusi vallas saab jälle maisilabürindis seigelda

Juba neljandat hooaega järjest rajas Pajusi vallas Uuevälja külas suvekodu omav perekond Sakk maisilabürindi, mis on kogunud üleriigilist tuntust. Pereema Kristi on oma kodukaubamaja seinale välja pannud neli aerofotot igal suvel  maisilabürinti rajatud kujutistest.


Sarapiku talu perenaine Kristi Sakk lausus, et neile lihtsalt meeldivad labürindid ja seetõttu otsustasid nad nelja aasta eest ka ise selle rajada. Et labürindile atraktiivust lisada, on sinna igal aastal rajatud kujutis,  mida on võimalik näha lennukiga põllu kohal sõites või aerofotolt. Esimesel aastal oli selleks kikilipsu kandev ilves, teisel Eesti kaart, kolmandal pardipere. 

Tiheda, ent madalavõitu maisi sees

Tänavu otsustati maisilabürinti rajada jäljed. Millise elusolendi jälgedega täpsemalt tegu on, jäägu juba iga aerofoto vaataja otsustada. Tegemist on väga suurte jälgedega, mis meenutavad siiski inimjälgi.

Tänavune aerofoto maisilabürindist on tehtud droonilt, umbes 200 meetri kõrguselt.

Lisaks maisilabürindile on Sarapiku talu juurde rajatud ka põõsaslabürint. Enne aga, kui seal seigelda saab, läheb veel mõni aasta aega.

Maisilabürindi rajamiseks tuli mõistagi läbi rääkida kohalike põllumeestega, et neilt selleks nõusolek saada.

Tänavu on probleemiks maisi kidur kasv. Juunikuu algus, kui mais külvati, oli põuane. Juulikuu kui maisi peamine kasvuaeg oli jälle vihmane ja jahe. Niisuguseid kohti põllul, kus n-ö üle pea taimede sisse saab varjuda, pole kuigi palju. Samas on mais sellel aastal tihe.

Kui pere neli aastat tagasi esmakordselt maisilabürinti rajas, kahjustas taimi traatuss ja põld jäi hõredaks. Tookord tuli labürindis liikumiseks raja äärde lausa kollaseid linte paigaldada, et inimesed aru saaksid, kust ja kuidas rada kulgeb. Labürinti hakkab Sakkide pere rajama siis, kui mais on umbes põlvekõrguseks kasvanud. Labürinti rajavad nad kõigi muude ettevõtmiste ja toimetamiste kõrvalt ning sellele tegevusele kulub umbes kaks nädalat. Labürindi joonistavad nad esmalt valmis millimeetripaberile ja seejärel kannavad selle mõõtude alusel üle loodusse. Kõigepealt tuleb põllule maha märkida ruudustik, mille mõõtudeks  on tänavu 15×15 meetrit. Mõnel aastal asetsesid külviread põllul täpselt otse ja nii polnud põllule märgitavaid ruudustikke tarvis kahtpidi mõõta. Tänavu külviread nii sirged ei ole ja seetõttu tuli ruutusid maha märkides nende mõlemad küljed välja mõõta. Paljud inimesed nii lähemalt kui kaugemalt on põllul tänavu juba seiklemas käinud.

Külalisi nii Saaremaalt kui pealinnast

Kristi Sakki sõnul on neil tänavu huvilisi olnud mõõdukalt. Esmaspäeval näiteks oli külastajaid neli, nädalavahetusel veidi rohkem. Külalisi on olnud nii lähipiirkonnast kui kaugemalt. On tuldud ka Saaremaalt ja Tallinnast. Kui osa huvilisi satub maisilabürinti läbisõidul olles, siis pealinnast on selleks spetsiaalselt kohale sõidetud.

Kristi Sakk ütles, et temale pole külaliste vastuvõtmine tüütuks muutunud, ta teeb seda huvi ja põnevusega. Pealegi jääb tänavune hooaeg eelnenutest lühemaks, sest kui varem on nad saanud labürindi külastamiseks avada juuli lõpus või augusti alguses, siis sellel aastal said esimesed külastajad seiklema minna alles 15. augustil.

Pererahvas lubas agronoomilt küsida, kas nad saavad labürinti ikka septembri lõpuni kasutada. Maisisaaki pole labürint mõjutanud.  Ka sellel aastal tuleb labürindis üles leida kontrollpunktid, et proovida oma oskusi orienteerumises. Labürinti on külastanud kõige erinevamas eas inimesed alates sülelastest kuni vanaemade-vanaisadeni. Orienteeruma saab minna täiesti tavaliste jalanõude ja riietusega. Kui keegi sinna väga pidulike  kontsakingadega minna ei taha, siis selleks on kohapeal olemas ka kummikute laenutus. Labürindi külastajal tuleb osta neljaeurone pilet ja perenaise kinnitusel on pileti hind samal tasemel püsinud. Suurt kasumit taga ei aetagi, tegutsetakse eelkõige oma lõbuks ja huvist. Et aga labürindi rajamisega kaasnevad kulutused, ei saa külastajaid ka päris tasuta seiklema lasta.

Sakkide maakodus on ka teisi mänge, mida labürindi külastajad mängida saavad, ent tihti on orienteerumismängult naasjad väsinud ega tahagi enam muud ette võtta. Olemas on  näiteks mõtlemismängud, tangram, kivilabürint. Laste tarvis on olemas liivakastid ja kiiged.  Käsitööhuvilistel on võimalik osta perenaise valmistatud mänguasju.

Lõpeb öise orienteerumise ja meelelahutusega

Hooaeg lõpetatakse  labürindiööga. Pimedas orienteerumine on kõigil varasematel aastatel rahvast rohkem kohale meelitanud.  Näiteks aasta tagasi tuli sellele seiklusööle sadakond osalejat. Siis pakuti külalistele ka muusikalist meelelahutust ja sama plaanitakse tänavugi.

Väga palju on pererahvalt päritud, kuidas täpselt labürint maisipõllule rajatakse.  Samuti tuntakse huvi, millise lennumasinaga ja kui kõrgelt maisipõllule rajatud piltide aerofotod on tehtud.

Öeldakse, et kes teeb, see jõuab. Sakkide perel on lisaks maakodule teine majapidamine Põltsamaa linnas. Seal on nad juba teist aastat kohvikutepäeval aktiivselt kaasa löönud.  Perenaise sõnul aitavad lapsed kohviku korraldamisel tublisti kaasa ja väljastpoolt peret nad abilisi ei vaja. Tänavu külastas nende kohvikut umbes paarsada inimest.

Praegu saavad huvilised Sarapiku talu maisilabürinti külastada jätkuvalt kella kaheteistkümnest seitsmeni õhtul. Pereema sõnul ei muuda midagi ka kooli algus, sest tema esimeses klassis õppiv laps on selleks ajaks koolist vaba ja nii saavad nad taas maale sõita.

Kel huvi omapärase orienteerumise vastu, saab seda Sarapiku talu maisilabürindis teha septembri viimase laupäevani.

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus