Neljapäeval tunnustas Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskus koostöös maakonna valdadega parimaid ettevõtjaid. Lisaks iga valla aasta ettevõtjale tunnustati noorte ettevõtlikkuse toetajat, turismitegijat, kohaliku toidu väärtustajat ja uustulnukat. Parimad kuulutati välja neljapäeval Pajusi mõisas toimunud pidulikul üritusel.
Kohalesaabunuid ootas ees piduehtes mõisasaal ja mõnus kolmetunnine koosolemine, mille käigus sai nautida head toitu, mõnusat muusikalist ja mustkunstilist vahepala. Õhtut vedanud Arlet Palmiste pommitas sõnavõttudega esinenud maakonna kolme valla esindajaid küsimustega maakonna ja selle ettevõtlikkuse kohta ning nii mõnigi asjaosaline pidi tõdema, et faktiteadmisi tuleks vahepeal uuendada. Nii selgus, et maakonnas polegi enam 30 000 elanikku või et mõnes piirkonnas on turismiasutusi kaugelt enam kui vallaametnik nimetada oskas. Seda väärtuslikum on, et ettevõtteid, keda tubliduse eest tänada, on hoopis juurde tulnud.
Tunnustus jätkus igasse piirkonda
Tunnustuse Põltsamaa piirkonna ettevõte 2019 andis üle Põltsamaa vallavanem Margus Möldri. Tiitli pälvis Põltsamaal tegutsev, roostevabast metallist torustikke ja protsessiseadmeid valmistav ja hooldav Romec Metall OÜ. Auhinna vastu võtnud ettevõte omanik Aivo Saar tänas auhinna eest eelkõige oma tublisid töötajaid, ilma kelleta ettevõtte pidamine muutuks võimatuks.
Jõgeva piirkonna ettevõte 2019 tunnustuse pälvis Sadala Agro OÜ, kellele andis auhinna üle Jõgeva valla abivallavanem Mati Kepp. Sadala Agro OÜ on 20-aastase tegevusajalooga täielikult Eesti kapitalil põhinev põllumajandusettevõte, mis tegeleb põhiliselt teravilja kasvatamisega ning sertifitseeritud seemnete paljundamise ja müügiga.
Mustvee piirkonna ettevõte 2019 on Paadenurme Puit OÜ. Avinurmes asuv ettevõte tegeleb
metsa majandamise, väljaveo ja kokkuostuga. Ettevõtte esindajale andis meene üle Mustvee vallavanem Märt Kraft.
Uustulnuk 2019 tiitli sai kolme nominendi hulgast Põltsamaa külje all Nurga külas toimetav Umax Production OÜ, mis toodab moodulmaju ja nende erinevaid elemente. OÜ Umax Production element- ja moodulmajad on populaarsed Rootsis ja ka Norras, kuid tunnustusmeene vastu võtnud firma esindaja sõnul püütakse oma toodete turgu ka Eestis laiendada. Tegemist on noore ettevõttega, mis paistab silma kiire arengu ja innovaatiliste ideedega.
Investeerija 2019 tiitli pälvis Jõgeva külje alla ajakohase vineeritootmisettevõtte rajanud Estonian Plywood AS. Ettevõtte esindajate sõnul on käivitamisprotsess kulgenud loodetud tempos ja esimesed katsetootedki juba valminud. Täisvõimsusel tööle hakkamisel pakutakse tööd ligi 150 inimesele.
Noorte ettevõtlikkuse toetaja 2019 tiitli pälvis Mustvee vallas Vassevere külas tegutsev Kebeli Talu OÜ. Auhinna vastu võtnud pererahvas tõdes naerdes, et nemad on ettevõtte ainukesed töötajad ja saavad nüüd vastastikku õnne soovida. Aga nagu tõdeti auhinna saamise tagamaades, on nad aktiivsed noortele töö pakkujad ja õpilasmaleva tegemistes kaasa lööjad. Nii läks auhind kindlasti õigetesse kätesse.
Kohaliku toidu väärindajaks sai 2019. aastal Uugi Talu OÜ, kelle toodangust võib leida erinevaid siirupeid. Neid toodetakse kasemahlast, rabarberist jm. Siirupites kasutatakse mitmeid põnevaid koostisosi, nagu näiteks põdrakanepit.
Eriauhind „Aasta tegu 2019“ läks Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumile.
Ettevõtluses tuleb muutuda või surra
Romec Metall OÜ juht Aivo Saar oli tunnustuse üle rõõmus, lausudes, et ikka on tore kui märgatakse. Ettevõttes on tööl ligi 20 töötajat, vahel rohkem vahel vähem. Oma tegemistes kasutatakse ka alltöövõtjaid, seda siis olenevalt objektidest.
„Töötajaid võiks meil rohkem olla, isegi kolmandiku võrra enam,“ tõdes Aivo Saar, kui jutt tööjõuni jõudis. „Töötajaid on üsna raske leida, see mure kummitab tõenäoliselt enamikku tööandjaid.“
Jõgevamaale viimasel ajal tekkinud suurettevõtted pakuvad ümberõpet ja paremaid tingimusi. Kas see on ka Romec Metalli töötajaskonda mõjutanud?
„Meilt õnneks keegi selle tõttu lahkunud ei ole,“ kinnitab Saar. „Aga ettevõtluses kehtib reegel – muutu või sure. Kes ei suuda turumuudatustega kaasa minna, sellel ongi raske. Tingimused ja palk on üks oluline kompleks. Rahulolev töötaja on ettevõte suurim rikkus. Me püüame pakkuda lisaks ka ühiseid ettevõtmisi, et töötaja tunneks ennast hästi.“
Töö roostevaba metalliga on väga spetsiifiline ja nagu kinnitab Aivo Saar, siis seni Eestis neile vajalikku tööjõudu ametikoolides ette ei valmistata. „Kuna meil on väga spetsiifiline töö, teeme väljaõpet kohapeal. Montaažitööd ametikoolides ei õpetata. Keevitama küll õpetatakse, aga eraldi protsessiseadmete torustike keevitamist ja paigaldamist mitte. Nii tuleb meil see töö endal ettevõttes ära teha. Aga ega kogemuste puudumise taha midagi ei jää. Kui tuleb ukse taha tubli noor inimene, kes tahab meile tööle tulla, kuid ütleb ausalt, et ma ei oska, siis pole viga. Võtame sellise inimese vastu ja hakkame teda välja õpetama. Hetkel on meile Tartu õppeasutusest tööle tulemas kaks noormeest, kellele paneme suuri lootusi. Ehk annab nende tuleks teistelgi julgustust end meie ettevõttesse tööle pakkuda.“
Ettevõte on jõuliselt tegutsenud ka ekspordimahtude kasvatamisega ja selleks on juba aasta tööl ekspordijuht. „Meil on õnnestunud ka välisturgudelt kliente leida, seda eriti Soomes. Seda suunda tahame kindlasti veel arendada.“
Tore talus ongi tore
Turismitegija 2019 tiitli sai Põltsamaa lähistel tegutsev Pähklinäpp OÜ, mida enam tuntakse Tore talu ja nende maisilabürindi järgi. Talu pidav perekond Sakk oli tunnustuse üle väga õnnelik, lausudes, et keda siis positiivne tähelepanu ükskõikseks jätaks.
Tegemist on pereettevõttega, mille loodud maisilabürinti on huvilised saanud külastada juba kaheksal hooajal. „Tegelikult tahtsime rajada põõsaslabürinti, aga põõsad kasvavad päris kaua. Et kiiremini saaks asjaga pihta hakata, tuli idee rajada labürint hoopis maisist,“ selgitas ettevõtmiste algust peremees Kaspar Sakk. Perenaine Kristi lisas, et talul on ettevõtmiseks maad piisavalt, kuid viljavahelduse kohaselt mais neil igal aastal just samal põllul ei kasva. Koostööd tehakse piirkonna põllumeestega, kes vahel nende maadele vilja külvavad, vahel aga nemad teise põldudele oma maisipõllu rajavad.
Tänavu külastas talu 2400 inimesi, nende hulgas nii sülelapsi kui vanureid. „Igas eas käiakse, kõigil on põnev end proovile panna,“ rääkis perenaine. Maisilabürindis kaob asjaosaliste sõnul nii aeg kui ka orientiir.
Reklaami talule eriti ei tehta, infot jagatakse Facebookis ja tutvustada aitavad ka erinevad meediainimesed, kes nende maisipõldu ekslema satuvad. „Õnneks on külastajaid iga aastaga järjest enam,“ on pererahvas rahul.
Sel aastal sai maisis kontrollpunkte otsida vähikujulises labürindis ja osa tulust annetas talu Eesti Vähiravi Fondile.
Aga kuidas see põnev rada sinna põllule üldse saab, kas GPS on abiks? „Nii kõik arvavad,“ muigab perenaine. „Tegelikult mingeid kalleid seadmeid meil pole. Asi on lihtne, kõik on puhas kunst ja käsitöö. Mõõdame põllu 10 x10 m suurusteks lapikesteks. Minu käes on ruuduline paber joonisega ja Kaspar trimmeriga niidab jooni sisse. Mais ei tohi olla kõrgem kui 25 cm, siis saame juba joonise sisse lõigata. Siis mais kasvab ja suve teises pooles (hiljemalt augusti alguses) ongi labürint külastaja jaoks valmis.“
Tore talus kasvatatakse ka köögiviljataimi ja külalisi rõõmustavad nn patsutamisloomad – kaks kitse, lammas ja poni. Pardid ja kanad ka.
Välisturiste võiks rohkem olla
Eriauhinna „Aasta tegu 2019“ pälvis Palamuse kihelkonnakoolimuuseum. Muusemi juhi Arne Tegelmanni sõnul on tänavu külastanud muuseumi pea 21 000 huvilist. Eelmise aasta detsembris käis 1700. Et mõni kuu on aastast veel ees, nende hulgas ka spetsiaalset programmi sisaldav jõuluaeg, peaks prognoositud 25 000 külastajat kenasti täis tulema. Väliskülalisi on käinud 31 riigist (648 inimest). „Seda on muidugi vähe ja seepärast ongi üheks meie töö eesmärgiks seda arvu tõsta, eriti lähiturgudel,“ tõdes Tegelmann.
Muuseumis on 13 töötajat. „Seoses projekti arendusega seoses tuli meil omavahendite arvelt luua viis töökohta ja selle ülesandega oleme peaaegu hakkama saanud. Üks töökoht on veel täitmata, aga sellega tegeleme. Muidugi kaudsed töökohad ka, toitlustuskoht näiteks. Oleme ruumid neile välja rentinud.“
Muuseum on avatud 7 päeva nädalas ja külastajaid käib iga päev.
„Ikka jätkuvalt tullakse meile esimest korda ning on ka selliseid, kes pole kuulnudki meie uuest hoonest ja küsivad, kust see uus hoone siia sai,“ muigas muuseumijuht. „Uuendame programme, püüame köita välisturisti, arendame audiogiidi teenuseid. Väljast tulnud inimest ju Lutsu-teemaga eriti ei kõneta, seepärast räägime neile vana aja koolist, tsaariajast, soomlastele loome paralleele Aleksis Kiviga jne. Meil ju on, millest rääkida ja mida näidata. Oleme kasutanud ka „Kevade“ filmi, et siis külastajatel oleks pärast filmi vaatamist parem arusaam meie majas eksponeeritust. Just mõne päeva pärast tulevad meile külla soomlased, kes Tallinnast Tartusse sõites „Kevade“ ära vaatavad ja siis meie muuseumit külastavad. Elu on meil põnev.“
MERIKE KASK
