Pajusi mõisapargile tehakse ilulõikust

Pajusi külaselts on pargi korrastamiseks teinud hoogtööpäevi juba õige mitu aastat, rajatud on pallimänguväljak ja tantsuplats, kuid kogu suure pargi korrastamiseks jäid seltsi käed liiga lühikeseks ning rahakott õhukeseks.

Pajusi valla arengukavas on kirjas Pajusi pargi ja rahvamaja (endise mõisa peahoone) ümbruse hooldamine ja planeerimine. Teadaolevalt kuulus mõis 18.-19. sajandil nii von Focide kui ka von Wahlide suguvõsale. 6,75 ha suurune, kivimüüriga ümbritsetud vabakujuline park istutati põhiliselt 1857. aastal. Viisteist aastat tagasi loendati pärandkultuuri inventeerimise ajal pargis kasvamas 28 puu- ja põõsaliiki.

Pargi harvendamist alustati jaanuaris

Pajusi külaseltsi mehed, peamiselt Heino Sutting ja Urmas Soolepp, alustasid pargi harvendamist juba selle aasta alguspäevadel. Enne seda olid looduskaitse, muinsuskaitse ja teised pädevad ametimehed pargi põhjalikult üle vaadanud ja teinud täpse ettekirjutuse, milliseid puid-põõsaid tohib maha võtta. Alles tuli jätta ka mitmed kuivama ja pehkima hakanud puud, et lindudele jaguks putuka- ja pesapuid.

“Lumevaene talv on meie tööd igati soosinud: saime puudealuse päris maa ligidalt puhtaks võtta. Nüüd hakkab park juba pargi moodi välja nägema. Viimased aastakümned ei paistnud iidsed puud ja vanad pargiteed tiheda võsa seest väljagi,  nüüd said nähtavaks ka kaks tiiki. Nende kaldad on küll madalaks vajunud, kuid esialgses suuruse taastamist takistavad tiigi ääres kasvavate puude juured. Veekogusid oleks vaja veidi süvendada. Ehk tulevad välja ka vanad truubivõlvid: kunagi voolas nendest tiikidest ümbruskonna põldudelt valgunud vesi läbi. Paremini on näha ka parki ümbritsev kiviaed, mis on vaid osaliselt säilinud. Mäletan, et koolipoisina tuli mul aia otsa pääsemiseks toetada jalgratas vastu müüri ja alles ratta pulgale ja sadulale toetudes sain ennast üles upitada. Nüüd on aed jäänud nõnda madalalaks, et sellest saab hõlpsasti üle hüpata,” kirjeldas pargi korrastaja Urmas Soolepp.

Ka koolilapsed aitavad

“Võsa ja puude lõikamine jäi meie, juba vanemate meeste teha. Kui oksad ja risu veidi tahenevad, saab need ära põletada, riisumine ja teised peenemad tööd jäävad kevadet ja ka nooremaid talgulisi ootama,” lisas külaseltsi seitsmeliikmelisse juhatusse kuuluv Heino Sutting.

Muide, mullusel üleriigilisel kodukaunistamise konkursil tunnistati tema kodu Eesti parimate hulka kuuluvaks. Pajusi küla pälvis aga 2006. aastal Jõgevamaa Aasta küla tiitli ning oli väärikas konkurent ka mullusel Eesti Aasta küla konkursil.

“Pargi ja küla ümbruse korrastamisel ning lehtede riisumisel on meil lisaks külarahvale olnud suureks abiks ka koolilapsed. Loodame, et pargiteid siluda ja pinnasega täita aitab meid meie lähedal asuv killustikutootja OÜ   Kaltsiit, nad on meile varemgi appi tulnud.

Tahame väga, et saame oma ilusamaks saanud pargis juba maikuu lõpus läbi viia valla laulu- ja tantsupeo ning pidada jaanipäeva. Kui õnnestub saada natuke raha, siis korraldame 19. juulil Pajusi mõisapäeva koos käsitöölaada ja muus sinna juurde kuuluvaga,” vaatas Pajusi rahvamaja juht Aili Soolepp lootusrikkalt tulevikku.
 
ARDI KIVIMETS

blog comments powered by Disqus