MTÜ Pajusi Valla Abikeskus on hea sotsiaalse ettevõtluse näide. See on vabatahtlikult liitunud isikute mittetulundusühing, mis alustas oma tegevust 2001. aastal.
Vägaris asuva abikeskuse juhataja on soomlane Kari Juhani Hätönen, kes selle asutuse pea kakskümmend aastat tagasi Jõgevamaale lõi. Keskuse pakutavad teenused on mõeldud neile, kes oma eluga iseseisvalt hästi hakkama ei saa.
„Abikeskus on moodustatud eesmärgiga aidata kaasa erivajadustega inimeste iseseisvale toimetulekule ning töövõime ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele. Abikeskuse tegutsemise eesmärk on pakkuda abi inimestele, kes vajavad tuge ja abi igapäevaellu naasmisel ja oma eluga toimetulemisel,” rääkis keskuse perenaine Leegi Saarnik.
Abikeskuse valduses on kaks 12 korteriga elamut Vägari külas. Ühes majas pakutakse abivajajatele elamisvõimalust omaette toas ja kolm korda päevas sooja toitu. Saab kasutada sauna ja duširuume.
Abikeskuses suheldakse ka hättasattunud inimeste elukohajärgse omavalitsuse ja teiste ametiasutustega, aidates inimestel saada sotsiaaltoetusi, puudetoetust või muud rahalist toetust. Abikeskus varustab puuetega inimesi ka tehniliste abivahenditega. Ratastoole, keppe, rulaatoreid ja karke jagatakse vajajatele tasuta. Keskusest saab aastaringselt hoolekandeteenuseid kuni 25 abivajajat.
„Alates 2012. aastast pakume erihoolekandeteenust vaimu- ja psüühikahäiretega inimestele. Toetatud elamise teenusele on kümme kohta ja igapäevaelu toetamise teenusele viis kohta. Omame sotsiaalkindlustusameti tegevusluba antud teenustele,” sõnas Saarnik.
Abikeskuses on viis töötajat, kellele on ühingu juhatuse liige Leegi Saarnik väga tänulik. „Ühing katab keskuse haldamis- ja personalikulud klientide kohamaksust, abistava käe on ulatanud ka sõbrad Soomest. Renoveerimistöid on aidanud teostada ka kohalik omavalitsus hasartmängumaksu investeeringute programmi toetuse abil,” rääkis majaperenaine.
„Viimaste aastakümnete suured muudatused riigi majanduselus on toonud sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust ning olukorra, kus paljud inimesed ei suuda oma igapäevaeluga toime tulla ja üha enam saab ka selgemaks, et sotsiaaltoetustelt tuleb üle minna sotsiaalteenuste pakkumistele ning nende arendamisele,” sõnas Leegi. Kodanikeühendused saavad omavalitsustele nende teenuste osutamisel olla heaks abiks ja koostööpartneriks.
KERSTI KURVITS, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodanikeühenduste konsultant
Kodanikeühendused sekkuvad tänapäeval üha aktiivsemalt kogukonnas ja ühiskonnas ilmnevate kitsaskohtade ja probleemide lahendamisse. Nende ühenduste tegutsemissuunad kasvavad välja kohalikest vajadustest, olgu nendeks võimaluste loomine ühiseks tegutsemiseks vabal ajal, puuetega inimeste tööhõive, erinevate sotsiaalteenuste pakkumine kogukonnas, noortele oluliste oskuste ja kogemuste andmine, lastega perede ja eakate toetamine või võimaluste loomine taaskasutuseks.
Sellist kogukonna hüvanguks panustamist ja samas ka tulu teenimist toodete-teenuste müügist kutsutakse sotsiaalseks ettevõtluseks. Kasumist olulisemaks peetakse sel juhul teenitud tulu kasutamist oma kogukonnas või ühiskonnas esile kerkinud probleemi lahendamiseks.
Ettevõtlustulu teenivad kodanikeühendused peamiselt avalike teenuste pakkumisest kohalikule omavalitsusele või mõnele riigiasutusele, nagu sotsiaalkindlustusamet või töötukassa, osa tulust saadakse ka oma toodete-teenuste müügist eraisikutele.
Sotsiaal- ja haridusteenuste pakkujad osalevad tavaliselt riigi ja kohaliku omavalitsuse vastavatel hangetel. Huvitegevuste pakkujate klientideks on eraisikud, sh turistid, aga ka organisatsioonid, näiteks ettevõtted, koolid. Pakutakse ka tooteid, näiteks erivajadustega inimeste tehtud käsitööd. Et ennast ära majandada, kombineerib sotsiaalne ettevõte tihti mitmeid tuluallikaid.
Lisaks Pajusi Valla Abikeskusele, aitavad sotsiaalprobleeme maakonnas lahendada mitmed teisedki vabaühendused, näiteks Jõgevamaa Tugikeskus, kogukonnakeskused ja külamajad, nagu näiteks Kamari Seltsimaja, Lustivere kultuurimaja, Sadala ja Vaiatu rahvamaja ja mitmed teised pakuvad mitmeid vaba aja veetmise võimalusi ja ruumide rentimist. Põltsamaal pakub lapsehoiuteenust ja laste mängutuba MTÜ Trollitrall. Mitte ainult kodanikeühendusi, vaid ka ettevõtteid, kes võtavad tööle tööturul vähem konkurentsivõimelisi inimesi või annavad järjekindlalt osa oma ettevõtte kasumist kohaliku kogukonna heaks, saab liigitada sotsiaalseteks ettevõtjateks.
Miks sotsiaalne ettevõtlus on oluline? Eks ikka seetõttu, et sotsiaalne ettevõtlus pakub kogukonnale selliseid teenuseid, mida seal muidu poleks, ja sellistele inimestele, kes muidu teenustest osa ei saaks.
DEIVI SUISTE
