Pajusi kolhoosi reformimist arutati juba 1991. aasta hilissügisel. Siis otsustati, et majandist ei tehta väikesi kolhoose, vaid igal uuel ettevõttel peaks olema kindel ja küllalt väike omanikering. Pajusi ABF sai endisest kolhoosist kaasa kaks väikest lüpsilauta ja ühe sigalakompleksi. 2001. aasta kujunes ettevõtte jaoks murranguliseks. Siis avanes reaalne võimalus osta Kalana suurfarm. Samal suvel osteti Tartumaalt ja ka Jõgevamaalt juurde 200 lehma. Kokku on lüpsilehmi praegu üle 500. Firma põhitegevuseks ongi piimatootmine. Teiseks põhiülesandeks oli söödatootmise viimine tasemini, mis suudaks rahuldada pooleteise aastaga kahekordistunud karja vajadused. Eeskuju Ameerikast Lembit Paali andmetel on 2004. aastal lepinguline piimahind viimase 10 aasta kõrgeim ja ületab tunduvalt 2003. aasta hinna. Pajusi ABF müüb piima tulundusühistule Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, kes müüb seda edasi piimatööstustele.Eeskuju Ameerikast Eesti suurtootjad on edasimineku eeskujuks võtnud Ameerika suurfarmid. Nii ongi Eestimaal strateegilise investori kaasabil ehitatud ligi kümmekond lauta. Praeguse madala piimahinna juures ja olukorras, kus üks lehmakoht maksab ligikaudu 30 000 krooni, on miljoniliste kulutuste tagasimaksmine pankadele ja liisingufirmadele tihti üle jõu käiv ja tahes või tahtmata libisevad need majandid »strateegilise investori” omandusse. Toodangust ja kokkuhoiust saadavad rahad ei ole tihtipeale nii suured, et võimaldaksid laene korralikult tagasi maksta. Töökohad jäävad aga Eestisse. Näiteks võib tuua Jõhvi külje all asuva aktsiaseltsi Revino, mille ostsid ära soomlased. “Mina aga ei näe mingit mõtet teha täna sellist investeeringut, mis meie võimalusi välja ei kannata,” nentis Lembit Paal.
Võimalus omanikeks saada oli kõikidel majandi töötajatel. 1992. aastal ei peetud radikaalse reformi läbiviimist aga võimalikuks. Põllumajandusreformi läbiviimise lõpptähtajaks, milleks oli 1. aprill 1993, oli endisest Pajusi kolhoosist välja kasvanud omanike vastutusel põhinevad ettevõtted. Algul oli Pajusi ABFil 10 aktsionäri.
Annab tööd 42 inimesele
Käesoleva aasta alguseks oli ettevõttel kolm väike- ja kolm suuraktsionäri, kes kõik on kohalikud inimesed. Tööd antakse 42 inimesele.
Möödunud aasta oli piimatootjatele raske. Kui 2002. aastal saadi aasta keskmisena 1 kilo piima eest üle 3,20 krooni, siis 2003. aastal saadi ainult kahel kuul piimakilo eest üle 3 krooni. See asjaolu sundis ettevõtjaid tootmiskulusid vähendama.
RAIVO SIHVER
15.01.2004
blog comments powered by Disqus
