Painkülas hakkab tööle taimse valgu tehas

Aktsiaselts Baltimere Invest hakkab kaubamärgi Vegetein all Painkülas tootma taimseid valke, külmpress-õlisid ja fiibreid, mis on mõeldud tooraineks toidutööstustele.


Idee iseenesest ei ole uus, aga tehas küll. Tootmisvalmis on saanud ettevõte, mille põhituumiku moodustavad keemia- ja tehnoloogiainsenerid, kes alustasid taimsete valkude kiireks ja energiasaäästlikuks tootmiseks võimaluste otsimist juba 20 aastat tagasi.
Aktsiaseltsi nõukogu esimees Toivo Träss rääkis, et tootma hakatakse inimtoitu.
„Meie kogused on suured, seetõttu sihime esimeses etapis suuremaid toidutööstusi. Meie valgud sobivad näiteks komponendina vorstidele, samuti sobivad valgud ja fiibrid pagaritööstuses, kus on soov teha gluteenivaba toitu või suurendada toote valgusisaldust,“ ütles Träss.
Tehase põhiline tooraine on kanepi-, lina- ja rapsiseeme.

Taimse valgu tootmine

Seemned kõigepealt kooritakse ja sorteeritakse, neist pressitakse õli ja presskook suunatakse tootmisse, sellest valmib kanepiseemnete baasil umbes 70%-line valgukonsentraat ning lina- ja rapsiseemnetest umbes 50%-line valgujahu.
„Õli mis siit tuleb on extra virgin, õrn külmpressõli, mis on maitse poolest palju puhtam kui koos koortega pressitud õli,“ selgitas Träss.
Enamik tehnoloogilisi lahendusi ja seadmeid on ettevõtte inseneride välja mõeldud, arendatud ja patenditud. Eriti uhked on nad oma kuivati üle. „See sai palju efektiivsem, kui need, mis turul saada olid. Võtab vähem ruumi, teeb rohkem ja energiakulu on ka väiksem,“ ütles Träss.
Toiduainetööstustele suudab uus tehas kokku segada valke, mida tööstused vastavalt vajadusele ja retseptuurile kasutavad, et suurendada toodete valgusisaldust.
Kogu meie protsess on täielikult automatiseeritud ning tööjõuvajadus minimaalne.
„Täisvõimsusega tehas töötab 24/7 ja see pakub tööd 12 operaatorile,“ rääkis Träss.
„Ideaalis tuleksid operaatorid siit lähedalt,“ lisas ettevõtte juhatuse liige ja finantsjuht Mati Küünal.

Suureneb tootlikkus

„Inimesi võtame juurde vastavalt tootmisvõimsuse kasvule. Peab olema inimene, kes tahab tööd teha ja kellel on siia lihtne tulla. Väljaõppe teeme nagunii ise ja need, kes peavad olema kindlate oskustega, on meil juba olemas,“ selgitas Küünal.
Taimedest toodetakse valke juba ammu. Tuntuim on ilmselt soja, mis on paraku tugev allergeen. Ka tuntust koguva hernevalgu komponendid on mõne inimese jaoks allergeenid.
„Meie tooted on seega oluliselt muretumad. Eesmärk on toota tervislikke, heade aminohapete profiiliga ehk siis toitainete poolest väärtuslikke valke ja fiibreid,“ rääkis Träss.
Fiibrid ja mõned valgud leiavad peale toidutootmise kindlasti kasutust toidulisandites, näiteks lisaainena pulbrites smuutide tegemiseks.
Lina- ja kanepifiibrid võivad seedimise reguleerijatena olla abiks kaalualandamiselgi.
„Meie lina ja kanepi külmpressõlid on parema maitsega kui mõnedes looduspoodides pakutav, need ei ole mõrkja maitsega.
Õlifraktsioonidest, mis sisaldavad rohkem lignaane ja vitamiine, saab teha kapsuleeritud tooteid, mida võib tarbida toidulisandina,“ selgitas Träss.
„Kogu sektoris, mis tegeleb taimsete valkude ja fiibritega, toimub kiire areng. Meie eesmärk on vähendada valkude tootmisel ökoloogilist jalajälge, mis loomsete valkude tootmisel on umbes 30 korda suurem.“

Sobivad toidu sisse

„Samas ei ole meie eesmärk hakata tootma tingimata just vegantooteid. Pakume tervislikku alternatiivi loomsetele valkudele, ning tarbijale, kes soovib loomse valgu osakaalu oma toidus vähendada, on meie valgud kindlasti tark alternatiiv.“
Trässi sõnul võimaldab tehnoloogia ühe hektari põllumaa kohta toota kordades rohkem ja kiiremini inimtoiduks väärtuslikku valku, mis tervikuna võimaldab suurel määral ressurssi kokku hoida.
Linavalk on mitmefunktsiooniline, seda saab kasutada nii liha- ja pagaritööstustes kui ka lisada joogisegudesse, kuna sel on suhteliselt neutraalne maitse. Kanepiseemnest teeme 70–80% valgusisaldusega jahu, see on hele ja õrnalt pähklise maitsega.
Linafiiber, mis sisaldab suures hulgas lahustuvat fiibrit, seob vett 1/10-le, mis on oluline toidutööstuses. Linafiiber lisab küpsetistele säilivusaega ja aitab säilitada toidu mahlasuse. „Katsetasime siin vahukoorega, see seisis mitu päeva, ilma et vesi oleks alla tulnud,“ jagas finantsjuht isiklikku kogemust.
Kanepikiud seevastu on mittelahustuv, abrasiivne ja seda võib kasutada kooriva ainena nii seedeprotsessis kui ka välispidiselt, näiteks koorimisseepides.
Kui lisada valgule tekstuur, petab sellega ära lihatarbija, näiteks valmistasime valgusegudega „hakklihakastet“. Kui ei toonita, millega on tegu, siis esimese hooga ei märka, et kastmes polegi liha. Oleme oma väikeses katselaboris ehk pigem köögis teinud sellest väga huvitavaid asju: halvaad, kotlette, küpsiseid, jäätist jne,“ selgitas finantsjuht.

Tehas on jäätmevaba

Tehase esialgne võimsus on 3–5 tonni valgujahu ööpäevas ning umbes samapalju ka külmpressõli ja fiibrit.
„Väärindame kogu seemne potentsiaali, ehk umbes 95% jõuab inimeste toidulauale, järele jääb vähesel määral vesi ja tehniline õli, millest toodame katlamajas energiat.
Jääke, mida peaksime eraldi utiliseerima, lihtsalt ei ole.
Energiaressurssi kasutame samuti minimaalselt ja ainult seetõttu, et meie tootmisprotsessi õli on toidulaual oluliselt väärtuslikum kui energiatootmises. Kuigi võiksime sedagi teha ja meie tootmine oleks siis peaaegu nullenergiaga tootmine. Tootmisprotsessis meil vett peaaegu ei kulu ja see vähene, mida vaja jahutuseks, ringleb,“ ütles Träss.
„Kuigi mainisime, et oleme tootmisvõimsuse ja koguste tõttu eelkõige orienteeritud suurematele toiduainetööstustele, siis kindlasti kutsume oma toodangut kasutama, proovima ja katsetama ka väiketootjaid, restorane ja kohvikuid, kes soovivad toidulauale üha põnevaimaid alternatiive pakkuda,“ lisas Küünal.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus