|
|
Painküla tööstusalal pandi eile nurgakivi Eesti Energia rajatavale Baltimaades ainulaadsele koostootmisjaamale, mis hakkab lisaks elektrile ja soojusele tootma ka õli jahutamiseks vajalikku külma. |
Samuti nüüdisajastatakse ka katlamaja, mis saab olema osa uuest energiatootmiskompleksist. Painküla tööstusalale uue õlitehase juurde rajatava koostootmisjaama elektriline võimsus on 4,3 ja soojusvõimsus 1,7 ning külmavõimsus 2,5 megavatti. Jaam läheb maksma 5,5 miljonit eurot.
Ainulaadne kolmiktootmine
i
Eesti Energia väikekoostootmise juht Tõnis Vajakas märkis, et Painküla tööstusalale rajatava koostootmisjaama muudab ainulaadseks kolmiktootmine.
“Kui tavaliselt on ehitatud koos soojus- ja elektritootmise jaamu, siis Werolile tulevad soojus, elekter ja külmaenergia ühest ja samast kohast. Werol Tehased ja Eesti Energia hakkasid koostootmisjaama väljaehitamiseks esimesi läbirääkimisi pidama 2009. aasta sügisel, mil firma juhatuse liikmeks sai ettevõtja Aivar Kokk.”
“Kokkuleppele jõudsime ladusalt. Eesti Energia poolsele huvile aitas kaasa, et tulevast koostootmisjaama vajab mitte ainult üks tehas, vaid kogu Painküla tööstusala, kuhu on kavas investeerida mitmetel ettevõtetel. Koostootmisjaama võimalused rahuldavad tööstusala esimese etapi vajadused,” märkis Kokk, kellest on praeguseks saanud Riigikogu liige, kuid kes kuulub ka Werol Tehaste nõukogusse ning tegutseb edasi Painküla tööstusala projektijuhina.
i
Tema sõnul asubki koostootmisjaam maadel, mis võetakse kasutusele tööstusala esimese etapi väljaehitamisel.
Ehitus algas mais
i
Kootootmisjaama ehitamisega alustati mais. “Praegu oleme oma töödega graafikus. Augustis plaanime anda käiku koostootmise esimese järgu, milleks on külma tootmine. Weroli uus tehas vajab külma õli jahutamiseks. Lõplikult peab jaam valmima käesoleva aasta lõpuks, kui saame hakata tootma ka sooja ja elektrit,” rääkis Tõnis Vajakas.
“Eesti Energia praegune juhatus peab igati oluliseks tootmisportfelli mitmekesistamist, milleks on loodud ka väikekoostootmise osakond. Meie ülesanne on leida kohad Eestis ja kaugemalgi ning leppida kokku kohalike omavalitsustega ja suuremate ettevõtetega vastavate projektide arendamisel. Nii sündis ka meie ühine projekt Weroliga. Ettevõte on meile partneriks, kellele anname elektri tootmisest jääva soojuse, samuti külmaenergia,” lisas ta.
Eesti Energia projektijuht Aleksander Šablinski nimetas Painküla tööstusala koostootmisjaama rajamiseks tehnoloogiliste tingimuste poolest väga perspektiivikaks kohaks.
Peaehitaja Soomest
i
Koostootmisjaama ehitab riigihankel parima pakkumise teinud Soome firma Sarlin OY Ab koos alltöövõtjatega Eestist. Sarlinile on see Eestis esimene objekt.
Aivar Kokk toonitas, et koostootmisjaamast saadavast soojast ja külmast on huvitatud mitmed ettevõtted, kes soovivad investeerida Painküla tööstusalale. Härjanurme kalatalu juht Aarne Liiv on aga kaalunud siia kalakasvanduse laiendamist ning Peipsi kurgikasvatajad tomatikasvuhoonete rajamist. Selline aktiivsus tõestab tööstusala võimalusi. “Ükski ettevõte ei tee investeeringuid lubaduste peale, nad näevad ikka pikemaajalist perspektiivi,” kinnitas Kokk.
Ta märkis veel, et koostootmisjaama valmimine Painküla tööstusalal julgustab sarnaseid jaamu ehitama ka mujale.
“Nii Jõgeval kui ka Põltsamaal on probleemiks suured küttekulud. Oleks väga teretulnud, kui firmad Fortum Põltsamaa ja Eraküte Jõgeval teeksid koostööd Eesti Energiaga või hakkaksid ise rajama koostootmisjaama, mille valmimisel langeks oluliselt sooja hind.”
i
JAAN LUKAS
