Teisipäeval oli Põltsamaa linnavolikogu istungil kõne all ka pagulaste teema. Linnapea Jaan Aiaots lausus, et sotsiaalministeerium ootab vastust küsimusele, kas Põltsamaa on valmis pagulasi vastu võtma ja kas on olemas vabu elamispindu. Linnapea sõnul on seda teemat Põltsamaa linnavalitsuses mitmel järjestikusel istungil arutatud ja leiti, et nii tõsise probleemiga tuleb pöörduda ka volikogu poole. Teema on oluline, seetõttu palus Põltsamaa linn ministeeriumi kirjale vastamiseks ajapikendust.
Aiaots tõdes, et hetkel pole Põltsamaa linn valmis pagulasi vastu võtma. Seda teemat tuleks tema sõnul volikogu tasandil arutada juba seetõttu, et iga pagulaspere vastuvõtmine on seotud teatud kulutustega. Linnas on küll olemas mõned sotsiaalkorterid, kuid need on hõivatud. Kooli internaadis on mõned vabad toad. Aiaotsa sõnul tuleb enne otsuste langetamist siiski kogukonnaga läbi rääkida.
Vastakad seisukohad
Volikogu liikmed tundsid huvi, kas pagulaste võimaliku vastuvõtmise osas on nõu peetud ka koguduste liikmetega. Aiaotsa sõnul on sellel teemal räägitud EELK Põltsamaa kogudusega, kuid mingit konkreetsest seisukohta ei ole kujundatud. Väga tähtis on pagulaste teemal rääkida kohalike ettevõtjatega, kas nad oleksid valmis neid inimesi tööle võtma. Linnapea teab, et ühte ja teise ettevõttesse on töötajaid tarvis, kuid samas pole teada, kas ollakse valmis rakendama pagulasi.
Linnapea kinnitusel on ta rääkinud ka selliste linnakodanikega, kes on valmis pagulasi enda juurde võtma. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil seostub pagulaste vastuvõtmine ka teatud garantiide ning sellega seotud kulutustega.
Anti Orav nentis, et pagulaste teema on äärmiselt emotsionaalne ning pole mõistlik seda probleemi eirata. Ta tundis huvi, millal on plaanis selle teemaga sisuliselt tegelema hakata.
Tuleb rahvakoosolek
Põltsamaa linnavolikogu esimees Andres Vään ei mõista, kuidas saaks võõrsilt tulnuid, kes meie riigikeelt ei oska, meie ettevõtetes tööle rakendada. Ka peaksid pagulased olema sama usku nagu nendega koostööd alustavate koguduste liikmed.
Põltsamaa linnavolikogu aseesimehe Margus Oro sõnul on põgenike hulgas ka palju haritud inimesi, kes on väga õnnelikud, kui saavad endale kasvõi väikese toanurga ning toidu lauale. Oro lausus, et kui me võtaksime Põltsamaale vastu kaks-kolm sellist väikeste lastega peret, kus vanemad tahavad siin tööd teha ning on nõus oma lapsed meie koolidesse ning lasteaedadesse panema, siis ta usub, et nende inimeste integratsioon võiks olla igati edukas. Kindlasti ei nõustu ta plaaniga rajada ametikooli ruumidesse põgenikekeskus. Kui pagulasi suurel hulgal ühte kohta paigutada, siis võivad kogukondade vahel kergesti erimeelsused tekkida.
Erika Sari kinnitas, et teemat on arutatud ka Põltsamaa ühisgümnaasiumis. Uusasukate laste õpetamine on aga seotud suurte kulutustega ja eesti keelt oskamata oleks sellistel lastel väga keeruline siin õppida. Arvestades sellega, et sõja eest põgenevatest riikidest saabuvad pered on väga lasterohked, pole üle ühe pere Põltsamaale võtmine mõistlik.
Guido Pook pakkus välja, et tegelikult võiks Põltsamaa inimeste käest küsida, kas ja kui paljud oleksid nõus pagulasi vastu võtma ja kuidas üldse sellesse suhtutakse. Aiaotsa sõnul jõudsid nad linnavalitsuses sama arvamuseni ja pidasid mõistlikuks rahvakoosoleku kokkukutsumist, kus võiksid esindatud olla Põltsamaa linna, maavalitsuse ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
Andres Vään pakkus välja, et koosolekule võiks kutsuda need, kes ise on valmis pagulasi vastu võtma. See koosolek võiks toimuda ka linnavolikogu istungiga samal päeval.
TOOMAS REINPÕLD