Põltsamaa päevakeskuses tegutseb juba kümmekond päeva suvine päevahoiuteenus intellektipuudega lastele ja noortele.
Kui sügisel ja talvel on sellistel lastel võimalik lasteaias või koolis käia, siis siiani polnud vanematel võimalik neid suvel kellegi hooleks jätta. Tegelikult on võimalused Agrenska Fondi poolt korraldatud nädalaste laagrite näol olemas, aga need laagrid on lühiajalised ja ka kodust kaugel. Päevahoiuna oli Põltsamaal seni parim lasteaia “Tõruke” suvine variant, mis sobis aga eelkõige lasteaiaealistele.
Ettevalmistused algasid sügisel
i
Dorise ema Hiie Taks kinnitas, et intellektipuudega laste vanematel oli vajadus niisuguse tugiteenuse järele juba pikemat aega väga suur. Muidugi on hea, kui ka teised pereliikmed emadele abiks on, kuid nii Hiie Taks kui ka Karli ema Merle Lints kinnitasid, et see ei peaks nii olema. Merle Lints ütles, et Põltsamaal on olemas päevakeskus, mis ongi mõeldud sotsiaalsete teenuste pakkumiseks, ning suvel ei kasutata seda kuigi aktiivselt. Ka erivajadustega lastel peaks tema sõnul olema koht, kus suvisel ajal koos käia, sest nemadki soovivad suhelda, pereringist väljaspool on see aga väga piiratud.
Puudega lapsi võtab Põltsamaal suveks oma hoole alla ka lasteaed “Tõruke”, kuid tänaseks on mitmetest seda teenust kasutanud lastest saanud juba täiskasvanud noored ja on väga keeruline panna kokku viieaastane laps ja 18-aastane intellektipuudega noor, kuigi sellised noored lapsi väga hoiavad.
Unistus on teoks saanud
Hiie Taksi sõnul on intellektipuudega lastel erivajaduste kõrval olemas täpselt samasugused vajadused nagu teistelgi noortel inimestel. Nad tahavad omasugustega koos olla, sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluda, midagi koos ette võtta. Erivajadustega noored vajavad aga selleks kõrvalist abi ja juhendajat. Ta rääkis, et kui päevakeskuse rajamine Põltsamaale juba aastaid tagasi jutuks võeti, olid intellektipuudega laste vanemate pilgud sellele projektile suunatud ning nad lootsid just sellest keskusest oma muredele leevendust. Konkreetsemalt asuti päevakeskusega koostööd tegema eelmisel sügisel, kui toimusid ka esimesed teemakohased koosolekud. Nüüdseks ongi päevahoiuteenuse osutamine reaalsuseks saanud, kuid Hiie Taksi kinnitusel tuli lapsevanematel selleks võrdlemisi palju veenmistööd teha ja võidelda.
Hiie Taks ja Merle Lints laususid, et on mõistmise ja abi eest eriti tänulikud Põltsamaa linnapeale Jaan Aiaotsale. Tegelikult oli tugiteenuse n-ö liikumapanevaks jõuks praegu lapsehoolduspuhkusel viibiv lastekaitsetöötaja Jane Ott, kes aitas selleks välja töötada vajalikud määrused. Väga toetavalt on puudega laste vanematesse suhtunud ka Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõunik Maimu Kelder, samuti Põltsamaa linnavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Merle Mölder.Tegelikult poleks olnud sellise teenuse osutamist võimalik käivitada ilma SA Eesti Agrenska Fond abita, kes on sõlminud vastava teenuse osutajana Põltsamaa linnaga lepingu. Hiie Taks ja Merle Lints tõdesid, et ilma fondi ja sealsete inimeste tugeva toetuseta nad praegu Põltsamaa päevakeskuses sellist päevahoiuteenust kasutada poleks saanud.
Teenust vajaksid ka lähivaldade lapsed
Varem oli võimalik saada sellist teenust projektipõhiselt. Paraku tähendas see ühekordse teenuse osutamist ja järgmisel korral tuli selle taotlemise protseduuriga jälle otsast pihta alata. Sel puhul kehtisid ka mitmed piirangud. Hiie Taksi sõnul ei olnud sellisel moel teenuse osutamine jätkusuutlik ja toimis kaootiliselt.
Lõpuks jõuti niikaugele, et Põltsamaa piirkonna puuetega inimeste vanemad said iga kuu korra kokku, et omavahel probleeme selgemaks rääkida.
Praegu kasutavad päevakeskuses kõnealust teenust ainult Põltsamaa linna lapsed. Merle Lintsi sõnul võiks selle teenuse osutamises osaleda ka Põltsamaa ja Pajusi vald, sest vajadus on mõlemas vallas olemas. Pole välistatud, et Põltsamaa valla intellektipuudega lapsed liituvad teenusega veel tänavu juulis.
Põltsamaa päevakeskuses puuetega lastega tegelev Külli Peil lausus, et talle andis selleks tööks julgust kogemus Hiie Taksi tütre Dorisega tegeldes. Dorisega tegeleb ta juba kuus aastat, on temaga linnas ringkäike teinud ja hoidnud tüdrukul vajadusel silma peal ka tema kodus. Koos on ka kaupluses oste tehtud. Päevakeskuses tegeleb lastega ka Gerda Luhamets.
Karli, Christiini ja Dorisega tegelemine on Küllile ning Gerdale alles uus kogemus, kuid nad proovivad neid lapsi omavahel kokku sobitada. Kordaminekud teevad rõõmu nii noortele kui nende juhendajatele. Kristiinil oli näiteks võimalus aidata juhendajal lauda katta ja hiljem ka nõusid pesta. Selle üle oli tüdruk väga uhke ja elevil.
Loodavad Maarja Päikesekodu kiiret valmimist
i
Suuremates keskustes on tugiteenuseid lihtsam saada, seda hinnatavam on väikeste omavalitsuste püüd aidata peresid, kus erivajadustega lapsed kasvamas. Hiie Taksi sõnul kurdetakse väikestes asulates selle üle, et inimesed lähevad sealt ära. Talle Põltsamaa väga meeldib ja ta ei tahaks sealt kuhugi kolida.
Puuetega laste vanemad märkisid, et tegelikult võiks päevakeskus päevahoiuteenust pakkuda aastaringselt, mitte ainult suvel. Pikemas perspektiivis on päevakeskuse hoiuteenus siiski ajutine lahendus. Merle Lints ja Hiie Taks loodavad Maarja küla tüüpi küla rajamisele, kus intellektipuudega täiskasvanud noored omaette elada saaksid. Tavaline noor inimene läheb ju täiskasvanuks saades vanemate juurest ära ja hakkab iseseisvat elu elama. Samasugune võimalus peaks olema intellektipuudega noortel. Hiie Taksi sõnul oleks Dorise jaoks Maarja Päikesekodu väga hea lahendus, kus ta saaks olla koos nende sõpradega, kellega ta koos kooliski käib. Mitmed Tartu Maarja kooli pedagoogid on avaldanud valmisolekut asuda tulevikus tööle Haaslava valda kavandatavas Maarja Päikesekodus. Kuid seni, kuni Päikesekodu valmis pole, tuleks puuetega laste vanemate sõnul maksimaalselt ära kasutada Põltsamaa päevakeskuse võimalused. Seal võiks lisaks juba olemasolevale füsioterapeudile tegutseda ka logopeed ja tegelusterapeut.
Käesolevast sügisest on Põltsamaa lasteaias “Tõruke” loomisel eraldi arendusrühm puuetega väikelastele.
i
Hiie Taks ja Merle Lints on seda meelt, et isegi kui plaanitava Maarja Päikesekodu ehitamine sujub ja seal saab juba kahe aasta pärast elada, ei kao Põltsamaal vajadus intellektipuudega laste hoiuteenuse järele kuhugi. Pealegi ei pruugigi Päikesekodu tüüpi kogukond kõigile sobida.
i
TOOMAS REINPÕLD
