Nõukogude ühiskonnas kodanikualgatust üldiselt ei soositud, kuid mõnedki ideed tehti teoks just sellel põhimõttel . Nelikümmend viis aastat tagasi avati praeguses Jõgeva vallas Paduvere külas talumuuseum. Ettevõtmise eestvedajateks olid Bolševiku kolhoosi esimees Heino Lääne ja tema abikaasa Vilma.
Nii kohapeal kui ka kaugemal tuntud muuseumi rajamisest, arengust, korraldatud sündmustest ja tulevikust rääkis muuseumiasutajate poeg, ajakirjanik ja ajaloo-uurija Tiit Lääne, kes on muuseumi tänane peremees. Tema sõnul on käesoleval aastal Paduvere külas tulemas teisigi väärikaid ja üldrahvalikult tähistatavaid tähtpäevi.
Olite Paduvere talumuuseumi avamisel 12 aastane. Kui eredalt see sündmus meeles on? Kas osalesite ka ise talgutöödel muuseumi rajamiseks?
Väga palju sellest meeles pole. Talgutöödel osalesin, aga palju ma seal reaalselt tööd tegin, on muidugi iseküsimus. Avapeost mäletan, kuidas esinejad hobuvankritel lava ette sõitsid ja isa kõnet pidas. Tantsuks mängis kohalik orkester. Pillimeeste hulgas olid minu mälu järgi Leo Karu, Enno Surva jt.
Milliseid vastukajasid tekitas teadmine, et majandijuht Heino Lääne rajab muuseumi? Kas toonased otsustajad parteikomitee ja täitevkomitee ka asjal silma peal hoidsid?
Hea meelega ei vaadatud rajoonijuhtide poolt sellele kindlasti. Öeldi otse, et mis sa selle vana asja säilitamisega tegeled. Toona oli ju kõik vana tabu. Eks ta ole tänagi natuke samamoodi, kuid puudub vähemalt poliitiline aspekt, mis siis tegutsemist piiras. Toona nõuti suurmajandilt piima, liha ja vilja tootmist, mitte koduloo säilitamisega tegelemist. Kuid minu ema, kes oli muuseumi idee autor, ja isa olid teistsuguse meelsusega inimesed, kes pidasid oluliseks oma rahva kultuuriloo säilitamist. Nii see muuseum kohaliku rahva toel teoks tehti.
Kas Paduvere talumuuseumi eelkäijaks võib lugeda koolmeister Jaak Seeru loodud kodulootuba?
Mingil määral kindlasti. Just sealt said ema ja isa Paduvere muuseumi rajamiseks esimest innustust. Ema võttis sellest kohe tuld ja tema ideed hakkas isa juba reaalselt ellu viima.
Kui keeruline oli leida muuseumi rehielamut ja aita?
Ei oska arvata, kuid ilmselt olid tol ajal siiski vanades külades veel paljud vanad hooned säilinud. Olemasolevate hulgast valiti tervemad ja toodi Paduverre. Võib arvata, et toona oleks võinud neid hooneid rohkemgi tuua, aga neid kaht peeti siis piisavaks.
Kuuldavasti oli üheks keerulisemaks tööks katuste ehitamine taluhooneele. Kust ja kuidas selleks töömehed leiti?
Kõik ehitustööd, ka katused, tegid ära kolhoosi ehitusmehed. Tegu oli ju vanemate, veel taludest pärit meestega, kes tundsid kõiki ehitustöid. Teisiti polnud siis ju mõeldavgi. Nii et oma kolhoosi ehitusbrigaad tegi kõik tööd alates hoonete lahtivõtmisest ja lõpetades nende taaspüstitamisega. Polnud siis Skanskat ega Merkot, vaid vanad iseõppinud külamehed ehitasid ja tegid seda hästi. Sügav austus neile selle eest.
Muuseumi avapeol 1971. aasta 23. juunil esines Artur Rinne. Kas on teada, mida kuulus muusikamees ise muuseumist arvas?
Artur Rinne olevat olnud väga rahul ning kiitnud kena külaplatsi. Rinne oli ju suur rahvamees, talle meeldis alati rohkem esineda sellistel rahvapidudel kui kusagil kontserdisaalis. Paduveres käis Rinne kõik muuseumihooned põhjalikult läbi. Küllap olid paljud esemed talle tuttavadki.
Vaimastvere kandist pärit ajaloolistest isikutest meisterdas Paduvere talumuuseumi puuskulptuurid Peterburi kunstnik Grigori Azarenkov. Kuidas temaga koostöö alguse sai? Kui suur osa tööst Paduveres tehti?
Idee puidust taieste tegemiseks oli muuseumil olemas, kuid aastaid puudus selleks vajalik meister. Kuni 1989. aastal tuli Jõgeva metsamajandisse tööle Grigori Azarenkov. Siis sai hakata ideed teostama. Leiti rahastaja, tammepalgid saadi Pikknurme metskonnast, sest toona olid ka metsaülemad kultuuri ja ajaloolisi väärtusi hindavad inimesed. Tööd tegi kunstnik koos abikaasaga Kurista roosiaias, kus tal oli selleks olemas vastav ala. Lõpuks toodi need Paduverre ja paigaldati suure kraana abil.
Kas ja kuidas elas kunstnik sisse puuskulptuuridena kujutatud isikute elukäiku ja aega, mil nad elasid?
Päris hästi, kuigi ega see ju tema jaoks lihtne polnud. Teine aeg, teine rahvus… Lisaks puudusid paaril juhul ka fotod, mille järgi iseloomulikke näojooni leida. Kuid tundub, et ta tabas siiski inimeste ja ajastu olemuse päris hästi ära.
Millisel põhimõttel Paduvere muuseum oma kogusid täiendab? Kas sobib kõik vana või arvestakse teatud spetsiifikaga?
Meid huvitab eelkõige piirkonna ajalugu, olgu see siis esemeline või dokumentaalne. Samuti oleme kogunud palju suulisi mälestusi. Kuid me ei ütle ära ka põnevatest eksponaatidest kaugemalt, mis on samas ka siinsele paigale iseloomulikud.
Kuidas edeneb Pedja meierei taastamine uueks pesapaigaks Paduvere muuseumile?
Edeneb vastavalt võimalustele. Loomulikult tahaks lahendusi leida kiiremini, kuid sageli ei laabu kõik soovitul kujul.
Paduveres on tänavu veel teisigi ümmargusi tähtpäevi.
Jah, on küll. Nimelt avati 1976. aasta 16. juulil Paduvere staadion. Tänavu 30. juulil toimuvad 48. Otto Erimaa mälestusvõistlused on ühtlasi ka staadioni juubelivõistlused. Kahjuks on staadioni rajakate amortiseerunud ning vajab renoveerimist.
Samuti möödub tänavu suvel 40 aastat kolhoosi pargi rajamisest, mis asub Piibe maantee ääres, kohe enne Paduvere teeotsa. Sel puhul on plaanis ka pargis mälestuskivi avada.
Mida võiks öelda Heino Lääne, kui ta näeks tänast Paduvere talumuuseumi?
Usun, et ta oleks toimuvaga rahul. Sest 1980. aastatel olid ka ajad, mil muuseumi tulevik oli äärmiselt ebakindel. Mõned Jõgeva toonased juhid plaanisid juba muuseumihoonete Jõgevale vedamist. Õnneks ei olnud nad selleks suutelised ja tänaseks päevaks on muuseum suutnud iseseisvalt tegutsedes ajaga kaasas käia ning kinnitanud kanda kultuuriliste vaatamisväärsuste seas.
Paduvere talumuuseumi arengulugu
*1969 – koristus- ja ehitustööde algus Paduveres Aru talu maadel
*1970 – uksed avab Villakvere külast toodud rehielamu
*1971. aasta 23. juuni – Bolševiku kolhoosi talumuuseumi avamine jaaniõhtuga
*1976. aasta 16. juuli – staadioni avavõistlused
*1981 – uue laululava ehitus
*1989 – talumuuseumi omanikuks saab Endla kolhoos
*1990. aasta 12. august – muuseumiõuele paigaldatakse tammepuust skulptuurid
*1993. aasta 16. veebruar – talumuuseum alustab tegevust eramuuseumina
*1995. aasta jaanuar– muuseumihooned saavad elektrivalgustuse
*1996. aasta 22. juuni – tähistatakse muusemi 25. aastapäeva
*2001. aasta 21. juuni – valmib uus laululava
*2001. aasta 11. juuli – asutatakse MTÜ Paduvere Talumuuseumi Selts
*2003 – staadionil avatakse tenniseväljak
*2006 – toimub talumuuseumi I vabaõhukonverents
*2008 – tenniseväljak saab kunstmurukatte
*2010 – renoveeritakse suitsusaun
*2011 – algab Pedja meierei renoveerimine loomemajaks
*2011 – muuseumiõuel avatakse vana Kõola koolimaja
*2012 – rehielamu ja ait saavad uued rookatused
*2012 – avatakse mälestuskivi 1941. aasta suvesõja ohvritele
*2013 – paigaldatakse uus elektrikaabel
*2015 – X vabaõhukonverents “Meenutades ajakirjanik Olev Antonit”
JAAN LUKAS
