Niisiis on paastumaarjapäeval mitu tähendust ja seega vahest meie rahvale üks olulisemaid daatumeid aastas üldse. Maarja-Magdaleena Maarahva Selts ja Maarja rahvamaja on aga otsustanud hakata tähistama nüüd, mil külagi Maarja-Magdaleena nime kannab, teisigi maarjapäevi. Algust tehakse täna õhtul paastumaarjapäeva pidamisega. Nagu rahvamaja juhataja ja maarahva seltsi eestseisja Tiia Pärtelpoeg kinnitas, meenutatakse seekord nii viiekümne seitsme aasta taguseid traagilisi sündmusi kui tutvutakse ka paastumaarjapäeva kommete, tähenduste ja uskumustega. Kuigi külalistena on oodatud nostalgilisi laule laulma Ervin Lillepea ja päevakohaseid vahepalu esitama Margus Abel, siis seekord väga lustiliseks minna ei taheta. On ikkagi topeltleinaaeg, sest järgmisel päeval saadetakse ju viimsele teekonnale president Lennart Meri.
Heal lapsel mitu nime
Et paastumaarjapäeva kutsutakse ka punamaarjapäevaks, kapsamaarjapäevaks jms, on kõigel ka oma kindel seletus ja tähendus.
Nagu Lauri Vahtre koostatud “Maarahva tähtraamatust” lugeda võib, on kevadine maarjapäev eriline ka kristlikus ajaarvamises. Näiteks Läti Hendriku järgi on seda maarjapäeva arvatud koguni aasta alguspäevaks. Põhjendus on selline: kui keskaegses Euroopas loeti üldiselt aasta alguseks Kristuse sünnipäeva 25. detsembrit, siis 25. märts, üheksa kuud varem, on tema ema Neitsi Maarja eostamise päev, kui peaingel Gaabriel hea sõnumiga teda külastas.
Kapsamaarjapäevaks on paastumaarjapäeva hakatud kutsuma aga seetõttu, et rahvakommetest on sel päeval väga olulised olnud kapsastega seotud toimetused, eriti Kagu-Eestis, kuhu kuulub suurem osa Jõgevamaastki. Näiteks oli kombeks küpsetada suuri ja laiu karaskeid või pannkooke, et kapsastel kasvaksid laiad lehed. Et aga kapsapead ikka suured oleksid, selleks soovitati lõngakera kerimist. Maarjapäeval vaadati üle ka säilinud kapsad ja külvati esimesed kapsaseemned.
Nii nagu küünlapäeval, on maarjapäevalgi naistepüha jooni. Naistel soovitati juua “maarjapuna” ehk punast veini või muud punast värvi jooki nagu punaseks värvitud õlu, viin või mahl, et kogu aasta oleks naistel õitsev välimus ja puna palgeil. Abielunaised võisid kõrtsis käia ja pidutseda ning naistepeole või sinna lähedusse sattunud mehed pidid naistele välja tegema. Naistel oli maarjapäeval keelatud igasugune käsitöö tegemine, nõelumine, isegi pea kammimine ja põranda pühkimine.
Veel kommetest, uskumistest ja ennustustest
Maarjapäeval on olnud üht-teist ühist ka vastlapäevaga, sest sel päevalgi oli kombeks keeta seajalgu, kontidest vurrisid teha, konte metsa või põllule viia, et sead suvel rohkem paigal püsiksid ja vilja sisse ei tükiks. Tuntud oli ka seakontidega ennustamine. Kondid pandi põrandale, igale neist tüdruku nimi juurde, ja lasti koer tuppa. Kelle kondi koer esimesena suhu haaras, see sai kõige enne mehele.
Ida- ja Kagu-Eestis on maarjapäeval kombeks olnud kuivatatud kala, eriti aga haugi söömine, mis pidi kindlustama hea kalasaagi. Haug oli tähtis seepärast, et maarjapäeva peeti haugide kudemise alguseks.
Paastumaarjapäeva ilma järgi on ennustatud ka kevadet – soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma. Peale paastumaarjapäeva on veel heinamaarjapäev 2. juulil, rukkimaarjapäev 15. augustil ja ussimaarjapäev 8. septembril, aga need on paastumaarjapäevast märksa vähem tuntumad.
Nii, et kevade nägu peaks tulema selline, nagu on tänase päeva ilm. Ja vaatamata selle aasta pikaks veninud talvele on kevad juba teel ja tuleb varsti niikuinii.
VAIKE KÄOSAAR
